Valitsus kiitis e-istungil heaks tänavuse lisaeelarve ja sellega seotud kolm seaduse eelnõu ning saadab need Riigikogule. Lisaeelarvega kaetakse kiireloomulised julgeoleku tugevdamise, Ukraina sõjapõgenike ja Eesti inimeste kriisis hakkamasaamisega seotud kulud.
Peaminister Kaja Kallase sõnul toetab sõjaaja lisaeelarve Eesti riigi ja inimeste toimetulekut Ukraina sõja mõjudega. „Tugevdame kõige laiemas mõttes Eesti julgeolekut ja elanikkonnakaitset. Ühtlasi aitame lisaeelarvega Eesti inimestel mitme kriisi koosmõjul tekkivate tagasilöökidega paremini toime tulla. Oluline on ka see, et lisaeelarvest tehtavad investeeringud aitavad meil saada sõltumatuks vene gaasist. Lisaeelarve tähendab Eesti jaoks igas mõttes tugevamat julgeolekut.”
Valitsuse tehtud lisaeelarve otsuste maht on 732 miljonit eurot, sellele lisanduvad maksumõju ja maksutuludest automaatselt sõltuvate kulude muudatused, mille tulemusena on kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute maht kokku 802,9 miljonit eurot.
Laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamiseks eraldatakse sellest 247,6 miljonit eurot, energiajulgeoleku tugevdamiseks 257,3 miljonit eurot ning sõjapõgenikega seonduvate esmaste kulude katteks 242,7 miljonit eurot. Enne lisaeelarve koostamise otsust eraldati valitsuse reservist vahendeid kriisideks valmisoleku tugevdamiseks. Lisaeelarvega need summad reservis taastatakse ning koos möödunud aasta eelarvest üle kantud summadega tõuseb valitsuse reserv 100 miljoni euroni.
Lisaeelarve moodustab ligi 2,2 protsenti 2022. aasta rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgsest SKPst. Samas on lisaeelarve mõju eelarvepositsioonile mõnevõrra väiksem kuna toetuste kasutamine toob riigile maksuraha osaliselt tagasi. Mõlemat arvesse võttes on mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile sel aastal 627 miljonit eurot ehk 1,9 protsenti SKPst.
Riigil tuleb meetmeid finantseerida likviidsusreservi ja täiendavalt kaasatud võlavahendite abil. Instrumendina on võimalik kasutada lühi- ja pikaajalisi võlakirjaemissioone. Kehtestatud 7,2-miljardilist riigi võlakohustuste suurimat lubatud jääki lisaeelarve toetusmeetmed ja sellega kaasnev negatiivne rahavoog ei suurenda.
Laiapindsele julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamisele nähakse lisaeelarvega ette 173 miljonit eurot, energiajulgeolekule 249 miljonit eurot ning sõjapõgenike esmaste vajadustega seonduvateks kuludeks eraldatakse kokku 197 miljonit eurot. Tulusid vähendava mõjuga on infosõja oludes vajalik ajakirjandusväljaannete 9 protsendilt 5 protsendile langetatav käibemaksumäär ning toidujulgeolekut tagava põllumajandussektori jaoks oluline erimärgistatud diislikütuse aktsiisi langetamine Euroopa Liidu miinimumtasemele.
Koos lisaeelarvega kiitis valitsus heaks ja saadab Riigikogule lisaeelarvega seotud kolm seaduse eelnõu.
Esiteks kiitis valitsus heaks ja saadab Riigikogule alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega vähendatakse selle aasta lõpuni eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäära Euroopa Liidus lubatud miinimumtasemele, mis on 21 eurot 1000 liitri kohta. Kehtiv aktsiisimäär on 100 eurot 1000 liitri kohta.
Eriotstarbelist diislikütust on lubatud kasutada põllumajanduses ja tähtajaliselt ka põlevkivikaevandustes kuni 30. aprillini 2023. Samuti saab eriotstarbelist diislikütust kasutada kutselisel kalapüügil, kus see on aktsiisivabastuse loa alusel aktsiisist vabastatud. Eriotstarbelise diislikütuse hulgimüügihind on 2021. a aprilliga võrreldes tõusnud ligi 85 protsenti. Muudatuse tulemusel võiks hulgimüügihind väheneda kuni 9,48 senti liitri kohta, see tähendab kuni 7 protsenti.
Teiseks kiitis valitsus heaks ja saadab Riigikogule käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt vähendatakse alates 1. augustist ajakirjandusväljaannete käibemaksumäära 9 protsendilt 5 protsendile. Muudatus toetab Ukrainas toimuva sõja osaks oleva infosõja keskkonnas sõltumatu, professionaalse Eesti kvaliteetajakirjanduse kättesaadavust.
Kolmandaks kiitis valitsus heaks ja saadab Riigikogule sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduse muutmisel nähakse toimetulekutoetuse maksmisel ette võimalus sotsiaalhoolekande seaduses juba sätestatud eluasemekulude hulgas arvesse võtta ka eluaseme soetamisega seotud laenu tagasimakseid ehk laenu põhiosa, intresse ja kohustusliku eluasemekindlustuse makset. Muudatused on kavandatud jõustuma 1. juulist.
Samuti luuakse seaduse muudatusega võimalus maksta üksi elavale pensionärile ühekordset toetust ka juhul, kui pensionär elab koos ajutise kaitse saajaga. Kehtiv kord võimaldab toetust maksta teise inimesega koos elamisel üksnes erandlikel juhtudel, näiteks kui tegemist on hooldatavaga.
Seaduse muutmisega nähakse ette õiguslik alus põgenike massilise sisserände hädaolukorraga seonduvate meetmete kasutuselevõtuks või sõjas haavata saanud inimeste raviks.
