Valitsus otsustas eile pärast kabinetinõupidamise arutelu kiita heaks haridus- ja noortevaldkonna ning Eesti keele arengukavade eelnõud aastateks 2021-2035 ja saadab need arutamiseks Riigikogule. Pärast arutelu Riigikogus peab valitsus arengukavad lõplikult kinnitama.
“Kõigis kolmes arengukavas tegeleme peamisega, millele meie riigi tulevik tugineb: kogu elukaare jooksul kättesaadav õppija vajaduste ja võimetega arvestav haridus, rohked võimalused meie noortele ja eesti keele püsimine ning tugev positsioon kõikides eluvaldkondades,“ sõnas haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „Arengukavades suuname pilgu tulevikku ja seame sihte nende eesmärkide täitmiseks,“ lisas ta.
Uus haridusvaldkonna arengukava on kehtiva Eesti elukestva õppe strateegia 2020 jätkustrateegia, milles seatakse hariduse sihid järgmiseks 15 aastaks. Arengukava olulised märksõnad on elukestev õpe ja paindlikud õpiteed, valikurohked ja kättesaadavad õpivõimalused ning mitmekesised õpikeskkonnad. Olulisel kohal on õpetaja, kes on tulevikus üha enam toetaja ennastjuhtiva õppija kujunemisel. Tulenevalt kiiretest muutu
stest tööturul peab haridussüsteem aastal 2035 toetama igas vanuses inimeste kiiret ümber- ja täiendusõpet ning pakkuma õpet, mis vastab tööturu vajadustele.
Noortevaldkonna arengukava aastateks 2021–2035 on jätkustrateegia kehtivale noortevaldkonna arengukavale ning selle keskmes on eri vanuses ja erinevate väljakutsetega noored oma vajaduste, huvide ja soovidega. Kesksel kohal on noorte mõtestatud kaasamine ning osalus valikute kaalumisel, otsuste tegemisel ja elluviimisel. Arengukava näeb ette, et noorte arengut toetavad rikkalikud võimalused end uutes olukordades proovile panna, turvaliselt katsetada ja eksida ning neist kogemustest õppida, saades asjatundlikku tuge täiskasvanutelt.
2021. aastal on fookuses noorte annete ja tugevuste avastamine andepoliitika tegevuskava välja töötamise kaudu, nutikate lahenduste välja töötamise toetamine noorsootöös ning siseriikliku vabatahtliku teenistusse mudeli valmimine. Samuti panustatakse uute noorte osalusvormide välja töötamisse ja valmistatakse ette noortevaldkonna kutseala töötajate väärtustamise kontseptsioon. Selleks, et soodustada riskirühmade sotsiaalset kaasatust ja vähendada noorte eemalejäämise ja üksijäämise riski panustatakse näiteks mobiilse noorsootöö arendamisse.
Eesti keele arengukava keskmes on eesti keele staatuse, maine, keeletaristu ja -õppe teemad. Arengukava eesmärk on eesti keele staatuse ja maine hoidmine ja tugevdamine, et eesti keel saaks toimida esmase keelena kõikides eluvaldkondades ning eesti keele õppimist ja kasutamist väärtustataks nii eesti emakeelega kui ka eesti keelest erineva ema- või kodukeelega kõnelejate hulgas.
Arengukava siht on ka keeleteaduse rahvusvaheliselt kõrge taseme hoidmine ning keeletehnoloogia ja terminitöö arendamine, et tugevdada eesti keele positsiooni digitaalses maailmas. Olulisel kohal on kvaliteetse ja tulemusliku keeleõppe tagamine Eestis, sealhulgas parandatatakse ligipääsu täiskasvanute eesti keele kui teise keele õppele ning laiendatakse eesti keele õppimise võimalusi välismaal.
Eesti keele arengukava on eesmärkide ja tegevuste poolest ministeeriume ja asutusi ühendav kava, mida juhitakse Haridus- ja Teadusministeeriumist, kuid mille elluviimisse panustavad ka teised ministeeriumid.
Kõik arengukavade eelnõud on sündinud tihedas koostöös partnerite ja huvigruppidega.
