Valitsus kehtestas Pärnu jõe teemaplaneeringu, millega on terviklikult määratletud jõe ja selle kaldaalade edasise arendamise eesmärgid ja tingimused.
„Veeäärsed alad on ruumilises keskkonnas väga väärtuslikud ja nende arendamise vastu on suur huvi. Teemaplaneeringu koostamine seadis Pärnu jõe fookusesse ning andis võimaluse vaadelda jõge ning selle kaldaalasid kohalike omavalitsuste üleselt ning tuua esile selle looduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja majanduslikud väärtused,“ ütles Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise peaspetsialist Merilin Rosenberg.
„Teemaplaneeringuga on riigi, kohalike omavalitsuste ja avalikkuse koostöös kokku lepitud Pärnu jõe kui kogu piirkonna jaoks tähtsa telje edasised arengusuunad maakonnaplaneeringu täpsusastmes. Pärnu linnas ning Tori ja Põhja-Pärnumaa vallas on parasjagu käsil üldplaneeringute koostamine, mida teemaplaneeringu lahendus toetab Pärnu jõe vee- ja kaldaala tervikliku käsitlusega,“ lisas ta.
Teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ fookuses on Pärnu jõgi ja selle kaldaalad. Kaasatud on ka Sauga ja Reiu jõgi, Pärnu jõe lähedale jääval suurema veeliiklusega lõigul. Planeeringuala paikneb Pärnu linna ning Tori ja Põhja-Pärnumaa valla territooriumil ning käsitleb Pärnu jõge suudmest Kurgjani.
Teemaplaneeringu koostamisega ühel ajal viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, sh hinnati planeeringu mõju Natura võrgustikule ja muid asjakohaseid mõjusid. Hinnangute kohaselt planeeringu elluviimisega olulisi negatiivseid mõjusid ei kaasne. Planeeringu koostamisel on arvestatud mõjuhindamiste tulemustega ja planeeringus sisalduvad meetmed olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks.
Teemaplaneeringuga määratakse jõe ja kaldaala ruumilise arengu suunised ja tingimused nii maalises kui ka linnalises piirkonnas. Samuti käsitletakse puhkealasid ja puhkemajandust ning liikuvuse ja tehnilise taristuga seonduvat. Lisaks pööratakse planeeringus tähelepanu kliimamuutuste mõjule, üleujutus- ja lihkeohule, rohevõrgustikule, väärtuslikele maastikele ning kultuuriväärtustele.
