Valitsuse otsuse kohaselt on järgmise aasta sisserände piirarv 1303. Muutunud majanduskeskkonna huve arvestades on kavas järgmise aasta sisserände piirarvust suurem osa jätta vabalt jagatavaks.
Sisserände piirarvu kehtestamise eesmärk on reguleerida Eestisse sisserändavate ja siia elama jäävate välismaalaste arvu. Eesmärk on jaotada piirarv viisil, mis ühtiks Eesti majanduse arengu ja ühiskonna vajadustega ning tagaks sisserände tõhusama juhtimise.
Siseminister Lauri Läänemets sõnas, et võrreldes eelmise aastaga on kavas suurem hulk sisserände piirarvust jätta vabalt jagamiseks. „Arvestame seeläbi muutuvas majanduskeskkonnas tekkinud erinevate huvigruppide ootusi,“ ütles siseminister. „Tänavu oli vabalt jaotatav osa piirarvust 313, järgmisel aastal on see arv 1014. Oleme ses osas alati paindlikud olnud ja tänavu sihistame majandusolukorra tõttu varasemast vähem,“ täpsustas ta.
Kuivõrd Eestis on tööjõunõudlus viimastel aastatel kasvanud ning tööjõu vajadustest tulenevalt on täitunud ka sisserände piirarv, on põhjendatud ka sel aastal kehtestada sisserände piirarv maksimummääras, mis on 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. Kuna Eesti alaliste elanike hulk on kahanenud, on sellega seletatav ka varasemast väiksem piirarv – tänavu oli see 1307 ning mullu 1311.
Läänemetsa sõnul saab piirarvuga tagada, et Eestisse saavad tulla spetsialistid, kes on siia oodatud ja kelle panus on meie ühiskonnale oluline. „Nii on võimalik anda tähtajalisi elamislube töötamiseks Eestile olulistes valdkondades, kus on tööjõuvajadus, aga kus kohalik tööjõud ei kata tööjõuturu vajadusi. Sellega tagame, et piirarvu jaotamise alusel siia elama asuvad välismaalased ei konkureeriks töökohtadele, mille muidu võiks täita ka juba siin elavad inimesed,“ rõhutas Läänemets.
2024. aasta sisserände piirarvu jagunemise osas oli sarnaselt eelnevatele aastatele võimalus oma ettepanekud esitada kõigil ministeeriumidel. Ettepanekud esitasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium ning Välisministeerium. Jaotuse tulemusena on tuleval aastal võimalik anda 15 tähtajalist elamisluba töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses; 34 tähtajalist elamisluba erialaseks tegevuseks sportlase, treeneri, spordikohtuniku või sporditöötajana vastava spordialaliidu kutsel; 35 tähtajalist elamisluba töötamiseks Välisministeeriumi poolt akrediteeritud ajakirjanikuna; 200 tähtajalist elamisluba töötamiseks veonduse ja laondus valdkonnas; 5 tähtajalist elamisluba välislepingu alusel. Ülejäänud osa 2024. aasta sisserände piirarvust ehk 1014 (77,82%) jääb vabalt jaotamiseks.
Juhul kui piirarvu jaotuskategooriate kvoodid on täitunud, on võimalus antud elualade esindajatel elamisluba töötamiseks taotleda võrdsetel alustel teiste valdkondadega. Kui 2024. aasta jooksul ilmneb vajadus teha muudatusi piirarvu jaotuses, siis selleks on võimalik piirarvu jaotuse määrust aasta jooksul muuta.
Sisserände piirarv reguleerib peamiselt töö- ja ettevõtlusrännet kolmandatest riikidest Eestisse. Sisserände piirarvu alt on välja arvatud nii info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialal töötajad kui iduettevõttes töötavad ja iduettevõtlusega tegelevad välismaalased. Samuti ei kuulu piirarvu alla pere- ja õpiränne, õppejõuna tööle asumine, suurinvestorina tegutsemine ning töötamine tippspetsialistina ehk välismaalane, kellele tööandja maksab vähemalt Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,5 korrutisega võrdset töötasu ja välismaalased, kellele antakse tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks või töötamiseks kasvuettevõttes. Piirarvu arvestusse ei kuulu ka Euroopa Liidu kodanikud ja nende perekonnaliikmed, Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ja Jaapani kodanikud ega rahvusvahelise kaitse taotlejad.
