Foto: Eesti Töötukassa
Valitsus kiitis heaks tööturuteenuste reformi, mis lühendab palgatoetuse maksmise aega, lõpetab töötajatele eesti keele õpetamise ja vähendab mitmeid toetusi.
Valitsus kinnitas tööturuteenuste ja -toetuste muudatused, mille eesmärk on vähendada kulusid ja muuta toetuste süsteem sihipärasemaks. Muudatuste käigus lüheneb palgatoetuse maksmise periood, kaob võimalus pakkuda töötukassa kaudu töötavatele inimestele eesti keele õpet ning kärpeid tehakse ka teiste toetuste ja nõustamiste arvelt.
Praegu saavad tööandjad, kes võtavad tööle väiksema konkurentsivõimega inimese – näiteks pikaajalise töötu, noore, vanglast vabanenu või vähenenud töövõimega töötaja –, taotleda töötukassalt palgatoetust, mis hüvitab kuni 50 protsenti töötaja brutopalgast. Seni maksti seda toetust sõltuvalt sihtrühmast kuni 12 kuud, kuid valitsuse heaks kiidetud tööhõiveprogrammi 2024–2029 muudatuste järgi väheneb maksimaalne toetusperiood kuuele kuule.
Samas laieneb toetuse saamise võimalus: tööandjad võivad edaspidi taotleda palgatoetust ka vähemalt kuus kuud töötu olnud 55-aastaste ja vanemate inimeste töölevõtmisel. Lisaks hakatakse töötukassa toel korraldama noortele külaskäike tööandjate ja õppeasutuste juurde, et aidata neil paremini esimene töökoht leida.
Üheks suurimaks muudatuseks on see, et töötukassa kaudu ei pakuta enam töötavatele inimestele eesti keele õpet. Samas jätkub keeleõppe toetus tööandjate kaudu ning töötud saavad eesti keele koolitust ka tulevikus. See kärbe võimaldab riigil kokku hoida hinnanguliselt 4,2–7,1 miljonit eurot aastas.
Muudatused puudutavad ka tasemeõppes osalevate töötute toetust. Kui seni maksti õppetoetust kogu õpingute nominaalaja jooksul, siis tulevikus ei maksta toetust suvekuudel, mil õppetööd tavaliselt ei toimu. 2025. aastal on toetuse brutosumma 410,13 eurot kuus ning suvine maksepuhkus aitab kokku hoida kuni 1,5 miljonit eurot aastas.
Lisaks lõpetatakse töötukassa kaudu sõltuvusnõustamise pakkumine, kuna sama teenust osutatakse juba tervishoiusüsteemi kaudu. Teenuste dubleerimise vältimiseks jääb nõustamine edaspidi kättesaadavaks vaid tervishoiuteenuse raames. Samuti kaovad eraldi teenustena tööklubi ja tööharjutus, mille sisu liidetakse teiste karjääriteenuste ja töövõimet toetavate tegevustega.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on eesmärk muuta tööturutoetused tõhusamaks ja vältida dubleerimist:
“Iga tööturuteenustesse panustatud euro peab looma rohkem väärtust – pakkuma targemat ja sihitumat abi ning toetama eelkõige neid, kes seda kõige rohkem vajavad.”
Tööhõiveprogrammi muudatuste tulemusel peaksid kulud vähenema järgmise nelja aasta jooksul 7,8–11 miljoni euro võrra aastas. Ainuüksi palgatoetuse perioodi lühendamine aitab säästa ligikaudu 0,4–1,8 miljonit eurot aastas, tasemeõppe suvine maksepuhkus kuni 1,5 miljonit ning sõltuvusnõustamise lõpetamine ligi 80 000 eurot aastas.
Valitsuse hinnangul aitavad need muudatused suunata töötukassa vahendeid tõhusamalt ja tagada, et abi jõuaks nende inimesteni, kes vajavad seda kõige enam.
