Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu (475 SE) on esitatud riikliku pensionikindlustuse seaduse rakendamisel praktikas tõusetunud probleemide lahendamiseks ja õigusselguse tagamiseks.
Samuti muudetakse kogumispensionide seadust. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatuste kohaselt nähakse ette toitjakaotuspensioni maksmise jätkamine 18–24-aastastele õppuritele septembrikuus olenemata sellest, kas andmed õppimise kohta on riiklikusse andmekogusse (EHIS) juba kantud või mitte. Kehtiva korra järgi makstakse oktoobris tagantjärele eelneva kuu toitjakaotuspension, kuid selletõttu tekib pensioni saajatel ühekuuline sissetulekuta periood.
Välisriigis elavatel pensionäridel on pensioni saamiseks võimalik edaspidi oma elusolekut tõendada ka elektroonilise kanali kaudu. Kehtiva korra järgi tuleb esitada elukohariigi ametiasutuse või Eesti välisesinduse kinnitatud kirjalik tõend. Nähakse ette, et juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks oleku aeg arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka, kui sellel perioodil maksti sotsiaalmaksu. Kogumispensionide seaduse muudatuse kohaselt võib II sambast pensionile läinud puuduva töövõimega isik hakata uuesti II sambas raha koguma või pensioni saamise peatada, kui ta ei ole veel vanaduspensionieas, kuid tema töövõime on vahepeal taastunud. Praegu selline õigus puudub.
Riigikogu sotsiaalkomisjon toetas pensionikindlustuse seaduse muutmise eelnõusse kahe lugemise vahel tehtud muudatusettepanekuid, mis tagavad, et energiahinna tõusu leevendamise ajutise meetmena makstavat toetust ei saa võla katteks arestida ning makstavat toetust ei võeta töötutoetuse maksmisel sissetulekuna arvesse. Makstavate toetuste regulatsioon jõustub Riigiteatajas avaldamisest järgneval päeval.
Riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused on kavandatud jõustuma 1. veebruaril 2022 ja kogumispensionide seaduse muudatused 1. jaanuaril 2023.
