Donald Trumpi valimisvõit USA presidendivalimistel ei muuda Eesti välispoliitilisi eesmärke ja tegevusi USA suunal, sest põhialused, millest Eesti välispoliitika tõukub, pole muutunud.
Venemaa tahab endiselt hävitada Ukraina suveräänsuse ja lammutada Euroopa Liidule ja NATO-le tugineva julgeolekuarhitektuuri. Meie ülesanne on tagada, et Venemaa eesmärk ei täituks ning Euroopas saavutataks õiglane ja püsiv rahu.
Jätkame koostööd nii USA kui teiste liitlastega, et Ukraina territoriaalne terviklikkus ja suveräänsus saaksid taastatud, agressor väljuks sõjast selge kaotajana ja riigipiiride muutmine relva jõul saaks täielikult diskrediteeritud. Samuti jätkame sõja hinna tõstmist Venemaale sanktsioonide karmistamise kaudu ning Ukraina sõjalist toetamist ja NATO-le lähemale toomist.
Olen veendunud, et tugev transatlantiline side on oluline mitte üksnes Euroopa, vaid ka laiema rahvusvahelise julgeoleku jaoks. Samas on selge, et Euroopa ise peab enda kaitsmist tõsiselt võtma ja senisest enam julgeolekusse investeerima, viljelema tugevat välispoliitikat ja rääkima ühtsel häälel. Eesti võtab enda kaitsmist tõsiselt, investeerides sel aastal kaitsesse 3,4% SKP-st, ning soovime NATO liitlaste kaitsekulutuste sihttaseme tõstmist vähemalt 2,5%-ni SKP-st.
Kahepoolne koostöö USA-ga on ja jääb Eesti jaoks äärmiselt oluliseks. Jätkame senist tööd Eesti ja USA julgeoleku- ja majandushuvide kaitsmise nimel, et heaolu oleks kindlustatud mõlemal pool Atlandi ookeani.
Nii minul kaitseministriga kui ka paljudel teistel Eestis ja välismaal on president Trumpi esimesest ametiajast kogemus heast koostööst tema valitsusega. Eesti püsib rahulik ja jätkab kindlameelset tegutsemist oma välispoliitiliste eesmärkide saavutamise nimel ja usun, et koostöö USA uue valitsusega saab olema edasiviiv nii Eesti kui USA jaoks.
