Välisminister Margus Tsahkna ütles täna, 29. märtsil Eesti NATO-ga ühinemise 22. aastapäeva puhul, et NATO on jätkuvalt Eesti julgeoleku tagamise üks olulisemaid nurgakive ja mitmed viimase aja sündmused on tõestanud, et allianss suudab talle seatud ootusi ja ülesandeid täita, samal ajal jätkates tööd alliansi ja liitlassuhete tugevdamise nimel.
„Eesti NATO-ga ühinemisest möödunud 22 aastaga on julgeolekuolukord maailmas märkimisväärselt muutunud, kuid ka viimase aja sündmused – näiteks Vene hävitajate jultunud õhuruumi rikkumine Eesti kohal mullu septembris, aga ka Lähis-Ida sõjategevusest lähtuv oht NATO liitlastele sealses piirkonnas – on kinnitanud, et NATO tegutseb liitlaste julgeoleku kindlustamiseks otsustuskindlalt ja täpselt nii nagu kokku lepitud,“ ütles Tsahkna.
Välisministri sõnul on praegu kõige olulisem tegutseda selle nimel, et Atlandi-ülesed suhted püsiksid tugevad ja liitlaste kaitsekulutused suureneksid.
„Senisest suuremad investeeringud kaitsesse on hädavajalikud, et NATO suudaks ka tulevikus edukalt liitlaste julgeolekut kindlustada ja seista vastu ohtudele 360 kraadi ulatuses, aga pidades esmajoones silmas kõige tõsisemat ja pikaajalisemat ohtu, mida alliansile kujutab Venemaa,“ ütles Tsahkna.
„Eesti kaitsekulutused ületavad juba tänavu 5% SKP-st ja see on tase, mille peavad kiirkorras saavutama kõik NATO liitlased, et tagada kõikide vajalik võimete olemasolu. Juulis Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel on liitlastel oluline näidata konkreetset edasiminekut kaitsekulude suurendamisel.“
Välisministri sõnul oleks NATO tugevdamiseks oluline ka Ukraina saamine alliansi täieõiguslikuks liikmeks.
„NATO on lubanud, et Ukraina saab NATO liikmeks ja ühinemine annaks Ukrainale kõige kindlama julgeolekugarantii. Samal ajal tugevdaks see tervikuna ka NATO-t, mille liikmeks oleks reaalse sõjakogemusega riik, kes on ka praegu Lähis-Idas toimuva sõjategevuse ajal näidanud, et tal on teadmised ja tehnoloogia, mida ei valda keegi teine. Sellise sõjalise jõu liitumine NATO-ga oleks alliansi jaoks suur võit,“ ütles Tsahkna.
Eesti NATO-ga ühinemise aastapäeva puhul meenutas välisminister, et ka Eesti tõestas juba enne alliansiga ühinemist, aga ka pärast liikmeks saamist valmisolekut kollektiivkaitsesse panustada.
„Eesti alustas osalemist NATO mitmerahvuselisel missioonil ISAF juba 2003. aastal, kus eestlased teenisid koos Ühendkuningriigi üksustega peamiselt Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis,“ ütles Tsahkna. „Elanike arvu kohta maksime selle eest kõige kõrgemat hinda, sest kaotasime Afganistanis 9 oma sõdurit,“ ütles Tsahkna.
„Eesti alustas osalemist NATO mitmerahvuselisel missioonil ISAF juba 2003. aastal, kus eestlased teenisid koos Ühendkuningriigi üksustega peamiselt Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis,“ ütles Tsahkna. „Elanike arvu kohta maksime selle eest kõige kõrgemat hinda, sest kaotasime Afganistanis 9 oma sõdurit,“ ütles Tsahkna.
Loe teisi uudiseid SIIT
