Välisminister Urmas Reinsalu pidas täna, 14. veebruaril Riigikogus Eesti välispoliitika aastakõne, milles andis ülevaate Eesti välispoliitika peamistest tegevussuundadest. Minister keskendus oma kõnes vajadusele jätkata Ukraina igakülgset abistamist ja Venemaa isoleerimist.
Reinsalu ütles, et Eesti on andnud Ukrainale ulatuslikult relvaabi – alates Javelin-rakettidest ja lõpetades soomustatud maasturitega. „Oleme andnud suurekaliibrilisi ja moodsaid relvi. Relvaabi andmine on keskse tähendusega ning Eesti on olnud selles väga nähtaval kohal. Eesti sõjaline abi Ukrainale küündib 1%-ni SKP-st. Kutsusin NATO liitlasi juba möödunud novembris Eesti eeskuju järgima ning teen seda jätkuvalt. Peame Ukrainat toetama raskerelvadega. Muu hulgas tähendab see hävituslennukeid,“ ütles minister.
Minister kutsus Eestiga samameelseid riike leppima kokku külmutatud varade küsimuses. „Praegu otsitakse Euroopas õiguslikke lahendusi, et saada külmutatud Vene päritolu varasid kasutada Ukraina abistamisel ja ülesse ehitamisel. Eesti loob oma finantsinstrumendi, mis võimaldab neid varasid Ukraina hüvanguks kasutada.“
Samuti rõhutas Reinsalu, et Venemaa poliitiline ja sõjaline juhtkond, kes on alustanud Ukraina vastu agressioonisõda, tuleb kohtu ette tuua, sealhulgas Putini enda. „Toetame Ukraina pingutusi piirkondadeülese rahvusvahelise eritribunali loomisel. Esimese sammuna selles suunas toetame ajutise prokuröri kontori avamist Haagis, mis koguks ja talletaks agressioonikuritegude tõendeid,“ ütles ta.
Alates Venemaa laiaulatusliku sõja alustamisest Ukraina vastu on Eesti ja Euroopa Liit kehtestanud Venemaale pidevalt sanktsioone. „Järgmine sanktsioonipakett peab Venemaa majandust veelgi enam kahjustama. Samuti tuleb märtsis üle vaadata toornafta hinnalagi, et vähendada Venemaa kulusid,“ ütles minister. Reinsalu lisas, et me peame ühiselt piirama Venemaa kodanikele sissepääsu ELi ja tuleb lõpetada nende varade omamine ELis.
Reinsalu ütles, et Ukraina peaks saama alustada Euroopa Liiduga ühinemiskõnelusi sel aastal ning niisamuti nagu Ukrainast saab Euroopa Liidu liige, peab saama temast ka NATO liige.
Samuti rõhutas välisminister, et märkimisväärselt tugevdab NATO territooriumi kaitset Soome ja Rootsi liitumine alliansiga. „See samm on oluline mitte ainult Läänemere piirkonna kaitsele, vaid kogu Euroopa julgeolekule ning NATO sidususele,“ ütles minister.
