Täna, 24. novembril juhatas välisminister Margus Tsahkna Riigikogus Balti riikide valitsuste ja parlamentide koostöö kogu Balti Nõukogu 29. istungit. Oma sõnavõtus tunnustas välisminister Balti Ministrite Nõukogu koostööd Balti Assambleega ja rõhutas, et rahvusvahelises keerulises julgeolekuolukorras on valitsussektori koostöö parlamendiliikmetega eriti oluline. Ühtlasi kinnitas Tsahkna Balti riikide vankumatut ühtsust nii rahvusvahelisel areenil kui Ukraina toetamisel.
„Meie seisame ühiselt läänemaailma värvate kaitsel,“ sõnas Tsahkna Balti riikide koostööd kiites. „Eesti, Läti ja Leedu jaoks on praeguses julgeolekuolukorras kaalul eksistentsiaalsed julgeolekuhuvid.“
Tsahkna sõnul peab Balti riikide tähelepanu praegu olema agressiooni hinna tõstmisel. „Töötame koostöös teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega uute sanktsioonide kehtestamise ja kehtivate sanktsioonide tõhusa rakendamise kallal, vajadusel ei tohi välistada ka kaubandusembargo kehtestamist.“
Tsahkna märkis, et Balti riikidel kui piiririikidel on kandev roll selles, et takistada Venemaal sanktsioonidest kõrvalehiilimist. Samal ajal tehakse ühiselt koostööd ka selle nimel, et leida võimalus võtta agressor agressioonikuriteo eest vastutusele ning isoleerida teda rahvusvahelisel areenil.
„Ühtlasi peab Venemaa olema see, kes maksab kinni Ukrainale tehtud kahju,“ sõnas Tsahkna. „Venemaa külmutatud varad tuleb võtta kasutusele Ukraina ülesehitamiseks ja mul on hea meel, et riigikogu eelmisel nädalal vastavat seaduseelnõu arutas. Eesti on siinkohal valmis oma tegudega Euroopale suunda näitama. Euroopas peab kujunema ühine poliitiline tahe panna Venemaa agressiooni eest maksma.“
Ühtlasi märkis Tsahkna, et Ukraina tulevik on NATOs ja Euroopa Liidus ning liitlased peavad Kiievit sel teel ühiselt toetama. „Hallide alade aeg on läbi. Neutraalsuspoliitika ei tööta,“ sõnas Tsahkna. „Nii Euroopa Liit kui NATO peavad hoidma oma uksed avatuna.“
Tsahkna rõhutas oma kõnes ka parema ühendatuse rolli Balti riikide julgeoleku tagamisel, sealhulgas vajadust tegutseda selle nimel, et Rail Baltic valmiks aastaks 2030. Samuti rääkis ta energeetikaühenduste lahtisidumisest Venemaast ja taastuvenergiale üleminekust kui võtmetähtsusega sammudest Baltikumi energiapoliitikas.
