Välisminister Eva-Maria Liimets arutas täna, 21. veebruaril Euroopa Liidu välisasjade nõukogul julgeolekuolukorda Euroopas ja osales mitteametlikul kohtumisel Ukraina välisministri Dmõtro Kulebaga. Arutelude keskmes olid ELi vastusammud Venemaa edasisele agressioonile ja täiendavad võimalused, kuidas liikmesriigid saaksid Ukrainat veel toetada.
„Venemaa presidendi Vladimir Putini täna tehtud otsus tunnustada Ida-Ukraina separatistlikke nn rahvavabariike Donetskis ja Luganskis on äärmiselt ränk rahvusvahelise õiguse rikkumine. See on ka selge Minski rahulepete tingimuste rikkumine ja lõpetab lepingu ühepoolselt. Arutame eskalatsiooni kohe oma liitlaste ja partneritega ning meie seisukoht on, et Venemaa tegevusele tuleb anda viivitamatult rahvusvaheline hinnang ja rakendada sanktsioonid,“ ütles välisminister Liimets.
Liimets rõhutas, et Venemaa jätkuv relvajõudude koondamine Ukraina piiril ja järjepidev rahvusvahelise õiguse rikkumine on oht terve Euroopa julgeolekule. „Meie selge sõnum on, et Euroopa julgeolekupõhimõtetes ei tee me ühtki mööndust ning oleme ELi partneritega valmis Venemaa agressioonile vastama kiirelt ja seni kõige ulatuslikemate sanktsioonidega,“ sõnas ta. Välisminister lisas, et sanktsioone tuleb laiendada ka Valgevenele, juhul kui Valgevene on selles tegevuses osaline.
Liimets kinnitas, et Eesti toetab Ukraina territoriaalset terviklikkust tema rahvusvaheliselt kokkulepitud piirides. Järjekindlat toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele kinnitasid täna ka EL välisministrid nii omavahel kohtudes kui ka kohtumisel Ukraina välisministri Kulebaga. „Oluline on toetada Ukraina Euroopa suuna püüdluseid nii ELis kui ka kahepoolselt. Mul on väga hea meel, et saime kohtumisel Ukraina kolleegiga vahetult rääkida nende abivajadustest, millele peame kiirelt vastama. Otsime ELi tasandil edasi täiendavaid võimalusi Ukraina majanduse toetamiseks, samuti tuleb riigile tagada suurem ligipääs ELi turule ning liikmesriikide tugi Ukraina elektrivõrkude ühendamiseks Euroopaga,“ sõnas Liimets.
Välisminister tõi välja, et Eesti suurendab humanitaarabi Ukrainale ja peagi läheb koostöös päästeametiga teele abisaadetis telklaagri püstitamiseks, et pakkuda inimestele ajutist peavarju võimalikus hädaolukorras. Ukraina kaitsejõudude võimekuse suurendamiseks andsime hiljuti koos Saksamaaga Ukrainale üle Eestis toodetud mobiilse välihaigla. Liimets lisas, et oleme valmis jagama ka oma ekspertiisi strateegilise kommunikatsiooni ja küberkaitse vallas.
Julgeolekuteemadel tõstatas välisminister tänasel välisasjade nõukogul vajaduse täiendada ELi Valgevene sanktsioone, et lisada nimekirja ka täiendavad kaubad, millest Lukašenka režiim jätkuvalt kasu saab. „Väärtuspõhine välispoliitika peab olema usutav ja ELi piiravad meetmed aitama kindlustada meie julgeolekut. Kutsusin liikmesriike üles Valgevenele kehtestatud sanktsioone üle vaatama, et need oleksid võimalikult mõjusad ja täidaksid oma eesmärki,“ sõnas Liimets. Eesti ettepanekut toetasid paljud liikmesriigid ja töö jätkub tehnilisel tasandil.
Välisasjade nõukogu päevakorras olid veel Bosnia ja Hertsegoviina ning kliimadiplomaatia. Päevakajaliste küsimuste all arutati olukorda Malis. Lõunal toimus ELi ja Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu kohtumine ning päeva lõpus Prantsusmaa korraldatud küberõppus, mis on riigi eesistumise aja üks olulisemaid samme EL küberturbe ja –diplomaatia tugevdamiseks.
