Välisminister Eva-Maria Liimets kohtus täna, 8. märtsil Eestis visiidil viibiva Ameerika Ühendriikide välisministri Antony Blinkeniga. Kohtumisel arutati Ukraina toetamist ja suhteid Venemaaga, julgeolekuolukorda Euroopas, NATO heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamist Balti regioonis ning Eesti ja USA kahepoolseid suhteid.
„Kohtumise põhiteemaks oli loomulikult Venemaa sõda Ukrainas ning meie plaanid rünnaku alla sattunud riigi ja inimeste jätkuvaks abistamiseks,“ märkis välisminister Liimets. „Ukraina vajab meie igakülgset tuge, et jätkata võitlust oma iseseisvuse ja rahva eest ning tulla toime üha süvenevate inimkannatuste ja humanitaarkatastroofiga. Kuulsin täna Tallinna põgenikekeskuses Eestisse jõudnud Ukraina naiste ja laste lugusid, näiteks oli üks siia jõudnud naine oma nelja lapsega olnud teel kaks nädalat. Sellised on praegu üle 1,8 miljoni inimese lood. Eesti jätkab ulatusliku poliitilise, majandusliku, kaitsealase ja humanitaarabi andmist,“ kinnitas välisminister Liimets.
Lisaks Ukraina abistamisele arutasid välisministrid võimalusi, kuidas peatada Venemaa sõjaline tegevus. „Peame jätkama Venemaa ja Valgevene vastaste sanktsioonide karmistamisega ja muude majanduslike ning poliitiliste meetmetega, et muuta sõjapidamine Venemaale võimalikult kulukaks. Venemaa peab mõistma, et tema poolt läbiviidava agressiooni hind on talle endale äärmiselt kõrge ning vaenutegevus tuleb lõpetada,“ rõhutas välisminister Liimets.
Rääkides julgeolekuolukorrast Euroopas, nentisid välisministrid, et kuigi NATO liitlasi hetkel otsene sõjaline oht ei ähvarda, on meie julgeolekuolukord siiski kardinaalselt muutnud. „Arvestades seda, et Ukrainas sõdib meie naaberriik, on NATO idatiiva ja täpsemalt Balti regiooni kaitse- ning heidutushoiaku tugevdamine võtmetähtsusega. Ameerika Ühendriikidel on siin oluline roll, peame tähtsaks nende püsiva sõjalise kohaloleku võimalikult kiiret suurendamist,“ toonitas välisminister Liimets. „Samuti on selge, et NATO ja Venemaa suhted ei saa jätkuda 2014. aastal määratletud alustel ja kogu meie senine Venemaa-suunaline poliitika tuleb põhjalikult ümber vaadata,“ lisas välisminister.
Eesti ja USA kahepoolsetest suhetest kõneledes tuli jutuks käesoleval aastal tähistatav Eesti-USA diplomaatiliste suhete 100. aastapäev. Välisministrid väljendasid heameelt väga heade kahepoolsete suhete üle ning jagasid veendumust, et tihe partnerlus ja töö ühiste väärtuste edendamisel jätkub ka järgmise saja aasta jooksul.