Friday , 22 November 2024
Erakorralised uudised
valimised2023

Valimiste korralduses tehtud muudatused peaks hääletamise mugavamaks tegema

Riigikogu valimiste korralduses toimunud muudatused peaksid valijate jaoks hääletamise mugavamaks tegema. Valijate arvestuse viimine laiemale alusel vähendab aga formaalselt hääletamisest osavõtu protsenti.

“Loodan, et valijate jaoks läheb protsess mugavamaks,” ütles valimisteenistuse juht Arne Koitmäe, kommenteerides 5. märtsil toimuvate riigikogu valimiste korralduses tehtud uuendusi.

Valimised kestavad esmaspäevast pühapäevani

Seekordsed valimised algavad juba esmaspäeval 27. veebruaril ning oma häält saab anda kuni pühapäeva, 5. märtsi õhtul kella kaheksani.

Elektroonilise hääletamise keskkond alustab tööd esmaspäeval kell 9 hommikul ja see sulgub laupäeval kell 20 õhtul.

Eelhääletamise jaoskonnad avavad uksed esmaspäeval kell 12 ning need jäävad iga päev avatuks kella kaheksani õhtul. Kui esmaspäevast neljapäevani on igas valimisringkonnas eelhääletamiseks avatud ainult üksikud kesksed jaoskonnad, siis reedel ja laupäeval saab kella 12-20-ni eelhääletada kõigis jaoskondades.

Uuendus on see, et valijad, kes hääletasid elektrooniliselt, saavad pühapäeval minna jaoskonda pabersedeliga hääletama. Sel juhul nende elektrooniline hääl tühistatakse.

1755806h33det24
Ülevaade valimisprotseduuride ajalisest paiknemisest. Autor/allikas: Valimisteenistus

Kodus hääletamine toimub tavapäraselt – valimiskasti saab endale koju tellida ning see tuuakse inimese juurde, kes e-hääletada või jaoskonda minna ei saa, reedel, laupäeval või pühapäeval kella üheksast kaheksani.

Jaoskonna võib oma ringkonna piires vabalt valida

Uuendus on ka see, et sarnaselt 2021. aasta kohalike valimistega võib oma hääle anda nüüd ükskõik millises oma valimisringkonna valimisjaoskonnas. Seda võimaldab valijate nimekirjade viimine elektrooniliseks.

“See tähendab seda, et kõik valimisjaoskonnad kasutavad sama nimekirja, kuhu tehakse hääletamismärge valija kohta, kui ta tuleb hääletama. Valija annab allkirja mitte enam paberil valijanimekirjale, vaid eraldi allkirjalehele,” selgitas Koitmäe.

“Kuna need andmed on jaoskondade vahel sünkroniseeritud, siis valija võib minna valimisringkonna piires ükskõik millisesse hääletamisruumi. Seni oli valija seotud kindla valimisjaoskonnaga ja valimispäeval sai ta hääletada ainult selles ühes kohas. Nüüd sellist piirangut ei ole ja terve ringkonna piires saab minna hääletama ükskõik millisesse jaoskonda. Ja see kehtib terve valimisnädala jooksul,” rääkis valimisteenistuse juht.

Esmaspäevast neljapäevani toimuva eelhääletamise ajal saab oma hääle anda ka väljaspool oma elukohajärgset valimisringkonda, nagu see on ka varem olnud. “Sellisel juhul hääletab valija ümbrikusse ning ümbrikus hääletussedel jõuab häältelugemise ajaks õigesse valimisringkonda,” ütles Koitmäe.

E-hääletuse tulemus selgub hiljem

Kuna pühapäeval jaoskonnas pabersedeliga hääletades saab oma e-hääle ära muuta, lükkub e-häälte kokku lugemine paar tundi hilisemaks.

Kui varasemalt tehti elektroonilise hääletamise tulemused avalikuks pühapäeval üsna pea pärast kella 20, kui jaoskonnad suleti, siis nüüd alustatakse e-häälte lugemist alles 20.30–21 vahel, kui on selge, et pabersedelitega hääletamine on kõigis jaoskondades lõppenud ja andmed on edastatud, ütles Koitmäe. “Nii et nende tulemused tulevad kusagil kell 22–22.30 ehk paralleelselt valimisjaoskondade tulemustega,” märkis ta.

Oodata võib osalusprotsendi vähenemist

Muutusena varasemate riigikogu valimistega võrreldes tõi Koitmäe välja hääletamisest osavõtu arvestuse.

“Me oleme läinud üle elektroonilisele valijate nimekirjale ja meil ongi nüüd üks nimekiri. Seni olid eraldi välisriigis alaliselt elavate valijate nimekirjad ja Eesti nimekirjad. Seetõttu arvestame alates nendest valimistest osavõttu kõigi Eesti valijate ja kõigi püsivalt välismaal elavate valijate pealt,” rääkis valimisteenistuse juht. Seni arvestati valimiste osalusprotsenti ainult Eesti valijaid ning ainult valimas käinud välisriigis elavaid kodanikke arvestades.

“See muudab nüüd hääletamisprotsenti ehk vähendab seda ilmselt kolme-nelja protsendi võrra,” tõdes Koitmäe. Kuna välisriigis elavaid valijaid on umbes 80 000, siis muudab nende lisamine üldkogumile hääletamisest osavõtu näitaja oluliselt väiksemaks.

Siiski ei kao võrdlusmoment varasemate aastatega täiesti ära, kuna valimisteenistus saab uue metoodika järgi välja arvutada ka 2019. aasta riigikogu valimistest osavõtu protsendi, märkis Koitmäe.

Välismaal hääletamise protseduurid on tavapärased

Välisriigis elaval valijal peab hääletamiseks olema valijate registris määratud valimisringkond. See on määratletud tema viimase elukoha järgi Eestis või kui ta ei ole Eestis sündinud ega kasvanud, siis vanemate või vanavanemate viimase elukoha järgi, rääkis Koitmäe. See tähendab, et välismaal elavad Eesti kodanikud jaotuvad valimisringkondade vahel võrdlemisi ühtlaselt.

“Välisriigis hääletamine algabki tegelikult juba pärast kandidaatide registreerimist. Kirja teel hääletamiseks esitab valija välisesindusele taotluse, kuhu lisab koopia isikut tõendavast dokumendist. Selle alusel saadetakse talle ümbrikud, hääletamissedel ja tema valimisringkonna kandidaatide nimekiri,” selgitas Koitmäe.

Välisesindusele peab olema laekunud kirja teel hääletamise taotlus hiljemalt 3. veebruariks, misjärel saadab välisesindus valijale esimesel võimalusel valimisdokumendid.

Teine võimalus hääletada on teha seda Eesti välisesindustes. Igas välisesinduses pakutakse ajavahemikus 18.-23. veebruar vähemalt kahel päeval võimalust hääletama tulla. Täpsem info selle kohta avaldatakse välisministeeriumi kodulehel.

Lisaks saavad väliseestlased hääletada loomulikult ka elektrooniliselt

Koolivaheajale minejad saavad kasutada e-hääletamist

Koitmäe rõhutas eraldi, et seekord sattus valimisnädal koolivaheajaga samale ajale, mis tähendab, et paljud inimesed võivad siis Eestist eemal olla.

“Sel juhul tasuks ette mõelda, et valimisnädalal saab hääletada elektrooniliselt ehk kaasa tuleks võtta oma isikut tuvastavad vahendid – ID-kaart, mobiil-ID ja koodid. Siis saab hääletada ka välisriigis, sest selleks ajaks on sedeliga välisriigis hääletamine juba lõppenud,” rääkis Koitmäe.

E-hääletuse keskkond on uuenenud

Koitmäe ütles ka, et elektroonilise hääletamise vormi on uuendatud. “Oleme teinud uue valijarakenduse. Selle kasutamine toimub täpselt samamoodi kui varem – see tuleb alla laadida, selle kasutamisloogika ehk mida kuvatakse ja kuhu vajutada, on jäänud samaks, aga kujundus on uuendatud,” rääkis ta.

Samuti saab ka oma häält kontrollida eraldi rakendusega, mille saab laadida mobiiltelefoni kas Apple’i või Google’i veebirakenduste poest. Kontrollrakendusega saab valija vaadata, kas tema antud hääl on jõudnud häältekogumise serverisse muutmata kujul.

Koitmäe kutsuski e-hääletajaid üles kontrollrakendust aktiivselt kasutama, kuna see on oluline ka valimiste korraldajatele: “Mida rohkem on kontrolli, seda rohkem me saame olla kindlad, et ei liigu mingisugust pahavara, mis võiks seda häält püüda muuta.”

Agitatsioonipiirangud on kadunud

Suur muutus riigikogu valimistel on see, et enam ei ole sisuliselt mingeid agitatsioonipiiranguid – ei ole piiranguid poliitilise välireklaami avaldamisele ning valimisagitatsioon ei ole keelatud ka valimispäeval ehk erakonnad ja kandidaadid saavad ka veel pühapäeval kihutustööd teha.

“Ainus piir on hääletamisruum ise – seal ei tohi agitatsiooni teha mitte ühelgi moel,” rõhutas Koitmäe. Seetõttu peab jaoskonnakomisjon vaatama, et ruum, kus toimub hääletamine, oleks agitatsiooni-vaba. Vajadusel tuleb selleks näiteks hääletamisala suuremates ruumides piirata näiteks vaheseintega. Sellekohane juhatus on ka jaoskonnakomisjonidele ja vallasekretäridele edastatud, ütles Koitmäe.

Muutus valimisringkondade mandaatide arvus

Koitmäe tõi välja ka selle, et muudatus on toimunud mandaatide jaotuses.

Harju- ja Raplamaa valimisringkond (4. ringkond)on saanud ühe mandaadi juurde ja seal on nüüd 16 mandaati ning Ida-Virumaa (7. ringkond) kaotas ühe mandaadi ja seal on nüüd kuus mandaati.

“Kõige väiksem valimisringkond on Lääne-Virumaa, kus on viis mandaati. Ehk siis vahe suurima ja väikseima ringkonna vahel on jällegi suurenenud ühe mandaadi võrra,” tõdes Koitmäe.

Kandidaadi registreeritakse teisipäeval

Neljapäeval (19. jaanuaril) lõppes kandidaatide registreerimiseks esitamine valimiskomisjonil ning laupäeval (21. jaanuaril) kell 18.00 lõpeb võimalike vigade parandamine kandidaatide dokumentides.

Teisipäeval (24. jaanuaril) registreerib Vabariigi Valimiskomisjon nõuetekohaselt registreerimiseks esitatud kandidaadid. Kandidaat võib kolme päeva jooksul esitada kandideerimisest loobumise avalduse.

Samal päeval toimub ka liisu heitmine, millega selgitatakse erakondade ja üksikkandidaatide registreerimisnumbrid valimisteks, mis määrab nende nimekirjas paiknemise järjekorra.

Err.ee

Vaata ka:

Isik

Politsei hoiatab võltsitud kontserdipiletite müüja eest

Politsei hoiatab noormehe eest, kes pakub erinevates sotsiaalmeedia keskkondades müügiks võltsituid kontserdipileteid. Mees pakub sotsiaalmeedia

euro

Viljandimaa mees kaotas netikelmidele väga suure summa raha

Lõuna prefektuuri ööpäevainfo Viljandimaa Arvutikelmus Politseisse pöördus mees, kellele helistas väidetav Elisa töötaja ja pakkus