Tartu ülikooli viroloogia kaasprofessor ja teadusnõukoja liige Margus Varjak selgitas, et vaktsineeritud inimesed satuvad haiglasse siiski haruharva ja enamjaolt on põhjuseks juba varasemalt kehvapoolne tervis.
“Kui Eestis tõesti vaktsineeritud inimene haiglasse satub, siis enamasti need on ikkagi vanemad inimesed, nõrgema immuunsüsteemiga inimesed,” lausus ta. “Ja ega meditsiinisüsteem lõplikult ei suuda ära hoida seda teatavat kurba lõppu, aga isegi kui vaktsineeritu haiglasse satub, siis on tal ikkagi suurem tõenäosus sealt kahel jalal välja tulla.”
Varjaku sõnul võiks võrdluseks tuua, et talvel on tee libe ja igal autol on all talverehvid ja 100 protsenti õnnetustest juhtub talverehvidega.
“See ei tähenda, et me nüüd hakkaksime talverehvide kasutamist ära keelustama, kuna õnnetused juhtusid ikkagi seetõttu, et teeolud olid halvad ja kiirus ebasobiv,” lausus ta. “Sama analoogia on vaktsineerimisega.”
Kui Taanis 1. veebruaril piirangud vabastati, siis tegi haigestumine Varjaku sõnul isegi kerge nõksu üles, sest piirangutest otsustati loobuda juba siis, kui nakatumine oli alles tõusulainel.
“See tähendab seda, et nakatumine jätkus ja ka nende päevane suremus kasvab ja isegi praeguseks – kaks nädalat hiljem – ei ole näha, et see oleks hakanud langema. Kui Eesti otsustaks tänapäevapealt piirangud ära kaotada, siis ma arvan, et see oleks päris selline kole juhtum, seega tuleb natukene ettevaatlik olla, mida soovida,” tõdes Margus Varjak.
