Ühistranspordi olukord Eestis muutub järjest keerulisemaks ning juba praegu on selge, et senises mahus maakonnabusside käigus hoidmiseks ei jätku raha. Mitmed ühistranspordikeskused on sunnitud tegema valusaid otsuseid ja kärpima liine, et toime tulla kasvavate kuludega.
Eriti teravalt annab see tunda Harjumaal, kus alates 1. aprillist kaovad mitmed bussiväljumised. Suveks on oodata veelgi suuremaid kärpeid, kui lõpetatakse mitmed liinid, mis seni teenindasid eelkõige koolilapsi. Ka ühendus Maardu ja Tallinna vahel muutub harvemaks, jättes paljud igapäevased sõitjad keerulisse olukorda.
Peamine põhjus on lihtne, kuid valus – raha ei jätku. Põhja-Eesti ühistranspordikeskus, nüüdse nimega Iil, peab kokku hoidma ligi pool miljonit eurot. Samal ajal kasvavad kulud, eriti kütusehindade tõusu tõttu, kiiremini kui rahastus.
Iili tegevdirektor Andrus Niliski sõnul on olukord ebakindel. Kuigi aasta esimese poole eelarve on paigas, ei ole selge, kuidas jätkata aasta teises pooles. Lootus piletitulu suurendamisele – näiteks õpilaste ja pensionäride arvelt – ei ole täitunud ning nüüd sõltub palju riigi edasistest otsustest.
Vedajatega sõlmitud lepingud on seotud tarbijahinnaindeksiga, mis tähendab, et kütuse kallinemine tõstab automaatselt ka teenuse hinda. Kuid riik ei ole nende kulude katmiseks piisavalt vahendeid ette näinud. Kui lisaraha ei leita, on järgmised kärped paratamatud.
Sarnane olukord valitseb ka Järvamaal, kus liinivõrku tuleb juba tänavu märgatavalt vähendada. Busse suunatakse sõitma vaid nõudmisel teatud piirkondadesse, mis tähendab, et spontaanne liikumine muutub aina keerulisemaks. Eelarvepuudujääk kasvab prognooside kohaselt mitmekordseks.
Järvamaa ühistranspordikeskuse juht Urmas Kupp tunnistab, et ees ootavad rasked otsused. Kuigi ametnikud ootavad poliitilisi suuniseid, on juba praegu selge, et kärpeid ei ole võimalik vältida.
Ka regionaalministeerium kinnitab, et lõplikud otsused sõltuvad valitsusest. Samas on juba selge, et ilma lisarahata ei ole võimalik praegust liinivõrku säilitada. Halvimal juhul võib bussiliiklus väheneda vähemalt kümnendiku võrra juba selle aasta jooksul.
Kuigi loodetakse, et enne valimisi leitakse siiski lisaraha, ripub kogu süsteemi tulevik ebakindluse varjus. Üha enam inimesi võib jääda ilma vajalikest ühendustest – ja koos sellega ka võimalusest liikuda, töötada ja elada tavapärast elu.
Loe teisi uudiseid SIIT
