„Suurte investeeringute ja projektide asemel pühendume järgmisel aastal veelgi rohkem toetust vajavate ja puudust kannatavate inimeste aitamisele. Prioriteet on inimesed, mitte hooned,“ ütles tänasel Tallinna puutega inimeste kojas aset leidnud vaesuse vastu võitlemise päevale pühendatud infopäeval Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.
Kõlvarti sõnul on Tallinnas abivajajate hulk sel aastal kõvasti suurenenud ning see on toonud kaasa ka toetuste maksmise järsu tõusu. „Vaesuse probleem on järjest süvenemas ning raskemad ajad on veel ees. Tallinn tuleb toetuste maksmisega ja abivajajate aitamisega veel toime, kuid mujal Eestis on olukord palju halvem,“ märkis ta.
Tallinn on ainuüksi selle aasta esimese kaheksa kuuga maksnud toimetulekutoetusi rohkem kui kogu eelmise aasta jooksul kokku. Kui mullu kulus linnal toetusteks ligikaudu 4,6 miljonit eurot, siis tänavu on selleks läinud juba peaaegu kaks korda rohkem – 8,7 miljonit eurot. Ka abivajajate hulk on tõusnud ligikaudu 22 000 inimeseni, kui veel eelmisel aastal jäi see alla 15 000.
Kõlvart tõi esile, et kriiside ajal on abivajajate hulk kõige suurem ning nende aitamisega peab tõhusamalt tegelema ka riik. „Igaüks vajab meil varem või hiljem riigi ja omavalitsuse toetust. Inimesel pole vahet, kas see on riik või omavalitsus, talle on tähtis, et raskel hetkel avalik sektor tuleb tuleb appi ning talle saab loota.“
Kogu ühiskonna probleem
Vaesusest rääkides märkis linnapea ära, et see on ühiskonna ressursi raiskamine, kui vaesust kogevad inimesed ei saa enam riigi ja kogukonna arengusse panustada. Vaesel pole aega ka eneseharimisega tegeleda, sest temale on tähtsam ellujäämine. „Mida suurem on vaesuse osakaal, seda väiksem on ühiskonna ressurss ja potentsiaal. Vaesus ei ole mingi eraldi seisev probleem, vaid kogu ühiskonna süsteemne väljakutse, mis mõjutab meie kõigi elu. Vaesus on riigi süsteemne probleem.“
Peamise lahendusena pakkus Kõlvart toetuste ja abi pakkumise kõrval ka tekkinud probleemi ennetamist. Selleks on riigil ühe meetmena haridus, mis on üks paremaid viise vaesuse ennetamiseks. „Kuid riik peab toetama inimesi ka hoolimata nende haridusest ja heaolu tasemest. Üldised pakutavad teenused, nagu tasuta ühistransport või tasuta koolisöök lastele hoiavad ühiskonda tervena ja solidaarsena. Need on ühed kõige paremad vaesuse vastu võitlemise meetmed.“
Linnapea tõi välja, kuidas süveneva kriisi ja vaesuse ajal pole riik lahenduste pakkumiseks valmis olnud. „Koroonakriis ja Ukraina sõja põgenike kriis näitas, et riik polnud nendeks valmis. Kriisideks valmisolekuks peab olema loodud struktuur ning tagatud vajalikud vahendid. Neid pole praeguseni ning paljud kriisi lahendamise võimalused on käest lastud.“
Tasuta koolilõunaga vaesuse vastu
Tema sõnul mõjutavad üheaegsed kriisid ja nende lahendamine ka inimeste toimetulekut ja vaesust, mis on pannud keerulisse olukorda kohalikud omavalitsused. „Kõrgeid energiahindasid kogevad inimeste kõrval ka kohalikud omavalitsused. Koolid, lasteaiad ning erinevad ringid vajavad tuge eeskätt omavalitsuselt ning Tallinn saab seda veel pakkuda.“
Ta tõi näiteks tasuta kooli- ja lasteaiatoidu, mida pealinn maksab hoolimata toiduhindade järsust tõusust ka tuleval aastal. „Riik pole koolitoidu maksumuses oma osa tõstnud juba aastaid ning on lükanud selle omavalitsuse kaela. Tallinn on seda teinud sel aastal ning meie kohuseks on kindlustada tasuta koolilõuna ka järgmisel aastal,“ rõhutas Kõlvart. „See on üks ilmekamaid näiteid, kuidas saame süveneva vaesuse vastu võidelda.“
