Atoopiline dermatiit on krooniline nahahaigus, mis põhjustab kuiva, sügelevat nahka ning mõjutab seetõttu oluliselt inimese elukvaliteeti. Kuidas atoopilist nahka hooldada ning milliseid näpunäiteid igapäevaelus rakendada, et haigust ohjeldada, räägib BENU apteegi proviisor Marget Raukas.
Geneetilised tegurid mängivad rolli
Atoopiline dermatiit ilmneb sageli esmakordselt imikutel 3–6 kuu vanuselt, hõlmates esmajoones nägu, kaela, peanahka, küünarnukke ja põlveõndlaid. “Suurematel lastel võib levida kogu kehal ning sümptomid ägenevad ja kaovad või püsivad pidevalt,” lisas proviisor.
Ehkki atoopilise dermatiidi konkreetne põhjus on tänaseni teadmata, mängivad selle diagnoosi juures tähtsat rolli geneetilised tegurid, mida on võimatu vältida. Sellegipoolest pakuvad tänapäeval apteegis müüdavad nahahooldusvahendid väga tõhusat leevendust.
“Ka puuduliku immuunsüsteemi korral võib naha kaitsevõime olla nõrgem ning seetõttu allergiatele vastuvõtlikum,” tõi Raukas veel ühe võimaliku põhjuse välja. Samuti ei saa atoopilise dermatiidi puhul välistada erinevate keskkonnategurite mõju. “Äärmuslikud temperatuurid nagu liiga kuum vannivee temperatuur ja meie Eestile iseloomulik talvine külm ja tuuline kliima, valed pesemisvahendid nii kehale kui riietele võivad samuti kaebusi põhjustada.”
Oluline on leida sobivaim nahahooldustoode
Atoopilisele dermatiidile viitavad sümptomid nagu naha kuivus, sügelus ja punetus, millega tuleks aegsasti nahaarsti poole pöörduda. “Kergemate vaevuste leevendamiseks on abi erinevatest apteegi nahahooldusvahenditest, mis aitavad suurendada naha niiskusesisaldust ja tugevdada kaitsebarjääri,” rääkis Raukas.
Lapse vannitamisel võiks naha puhastamiseks kasutada vanniõlisid või kaera sisaldavaid pesu- ja nahahooldusvahendeid. “Oluline on leida sobiv pesemisjärgne niisutav kreem ehk baaskreem või -salv. Taimeekstraktide sisalduse korral on esinenud allergilist reaktsiooni, seega looduslikud kreemid alati ei sobi,” juhtis ta tähelepanu.
Kui toode tekitab nahal kipitust, tuleks sellest igal juhul loobuda – näiteks võivad seda põhjustada uureat sisaldavad tooted, mis on teatud juhtudel küll väga tõhusad, kuid kutsuvad mõnikord esile ebameeldiva nahareaktsiooni.
Raskematel juhtudel võiks teha igapäevaseid leotusvanne puhta veega 1–3 korda päevas 15 minutit järjest ning koheselt kanda nahale vastav kreem või salv, mis takistab veekadu ja aitab taastada naha kaitsekihti. “Kusjuures salvid on tõhusamad kui kreemid, aga suveperioodil ja tugeva higistamise korral on kreemid paremini talutavad. Baaskreemide, -salvide järjepideva tarvitamisega väheneb oluliselt hormoonsalvide kasutamise vajadus,” märkis Raukas.
Ärritust saab ise ära hoida
Ehkki atoopiline dermatiit ei ole ravitav, vähenevad sümptomid sageli just siis, kui laps vanemaks saab. Siiski võivad need teinekord ka süveneda – seda nimetatakse dermatiidi ägenemiseks.
Põletikuline nahk on proviisori sõnul punetav, kuum ja erinevate löövetega kaetud, samuti esineb tugev nahasügelus. Ägeda dermatiidi vältimiseks on vaja tähele panna järgmisi abinõusid:
- hoiduda ärritajatest nagu sünteetilised ja villased materjalid, seepi sisaldavad pesuvahendid, allergeensed toiduained (lehmapiim, muna, tsitrused, pähklid jm), värv- ja lõhnaained, tolmulestad, lemmikloomade nahakõõm, õietolm ja samuti stress;
- hoida küüned lühikesed, kuna pikad küüned võivad naha vigastamisel põhjustada infektsioone (põletikke);
- hoiduda liiga kuumast vannivee temperatuurist, ideaalne on 36–38 kraadi;
- pärast vanniskäiku tuleks nahka rätikuga mitte hõõruda, vaid tupsutada;
- mitte riietada ülisoojalt, sest higistamine muudab lapse rahutuks.
“Arsti poole tuleks pöörduda kui sümptomid süvenevad või tekib neid lisaks,” julgustas Raukas. Samuti on hea pidada päevikut, kuhu tuleks kirjutada igapäevaste nahahooldusvahendite kasutus, dermatiidi ägenemise aeg, selle võimalikud põhjused, sümptomid ja kulg, lapse enesetunne ning ravimeetodid, mida sel korral kasutasite.
