Kõrge UV-indeks paljastab naha päikesepõletusele ja suurendab nahavähi tekkimise riski. UV-kiirguse eest on soovitatav end kaitsta alati, kui UV-indeks jõuab kaitsepiiriks loetud näiduni või ületab seda.
Aava Meditsiinikeskuse dermatoloog Laura Bouchardi sõnul on UV-indeks hea näitaja päikese päevase ultraviolettkiirguse intensiivsuse jälgimiseks.
“UV-indeks on rahvusvaheline standardmõõt, mis näitab päikese ultraviolettkiirguse intensiivsust. Praktikas viitab UV-indeks naha põletamisega seotud kiirgusenergia kogusele. Mida kõrgem on näitaja, seda lihtsam ja kiirem on nahk päevituda ja päikese käes põletada.
Päikese ultraviolettkiirgus on kõige intensiivsem suve keskel. Siiski peaksite olema ettevaatlik ka kevadpäikese nautimisel, sest pärast talve põleb kahvatu nahk päikese käes kergesti.
UV-indeks: kaitsepiiriks loetakse 3
UV-indeksit kasutatakse nii prognoositud kui ka täheldatud UV-kiirguse hulga korrutamiseks. Uuendatud UV-indeksit saate vaadata näiteks Soome meteoroloogiainstituudi kodulehelt.
Indeksi skaala algab nullist, kui kiirgust üldse ei ole. Soomes on kõrgeim mõõdetud UV-väärtus 7 ja üle 11 tähendab väga tugevat UV-kiirgust näiteks ekvaatoril.
“Peaksite end päikese eest kaitsma alati, kui UV-indeks on 3 või rohkem.”
– Sa peaksid end päikese eest kaitsma alati, kui UV-indeks on 3 või rohkem. Lõuna-Soomes mõõdetakse selliseid väärtusi maist augustini. Lisaks mõjutab teie enda nahatüüp vastuvõtlikkust päevitamisele ja põletusele. Väga õiglase nahaga inimene võib põletada, kui UV-indeks on 2, ütleb Bouchard.
UV-indeks varieerub ka sõltuvalt pilvisusest ja kellaajast ning ultraviolettkiirgus on kõige tugevam kella 10 ja 14 vahel.
Kui UV-indeks on üle 3, soovitab Bouchard kaitsta nahka päikesekaitsekreemiga, mille SPF on 50.
Pause
Unmute
– Kui päikesekaitsefaktor on alla 30, ei kaitse päikesekaitsekreem nahka piisavalt tõhusalt, kui veedad pikemat aega õues. Kasutatav päikesekaitsekreem peaks kaitsma nahka nii UVA kui UVB kiirte eest.
Ta tuletab meelde, et hea mõte oleks lisada nahale päikesekaitsekreemi iga kahe tunni tagant.
“Kogusega ei tohiks koonerdada. Päikesekaitsekreemi tuleks kanda ka kõrvadele ja huultele. Soovitatav on kaitsta nahka pea peal mütsi või salliga.
Kui UV-indeks on üle 3, võib nahk hakata tootma D-vitamiini
Kui UV-indeks on üle 3, hakkab nahk tavaliselt päikese UVB-kiirgusest D-vitamiini tootma. Seega toodetakse vajalik kogus D-vitamiini suvekuudel reeglina, kui viibite päikese käes veerand tundi paar korda nädalas.
Bouchardi sõnul tuleks D-vitamiini siiski saada peamiselt toidust ja purkidest.
D-vitamiini toidulisandite kasutamine aastaringselt on Soomes mõistlik, eriti kuna mitte kõigi nahk ei suuda UVB-kiirgusest D-vitamiini väga tõhusalt toota. Soovitatav päevane D-vitamiini tarbimine täiskasvanul on vähemalt 10 mikrogrammi ja maksimaalselt 100 mikrogrammi.
Bouchard julgustab teid jälgima UV-indeksit ilmaennustuste põhjal ja kaitsma oma nahka mitte ainult päikesekaitsekreemiga, vaid ka riiete ja keskpäevasel ajal varju otsimisega. Saate oma silmi kaitsta päikeseprillide ja varjutava mütsiga.
UV-kiirguse hulk võib tõusta prognoositust kõrgemale
Kas UV-indeks on igas olukorras usaldusväärne? Hea on meeles pidada, et UV-kiirguse hulk võib tõusta prognoositust kõrgemale, kui see peegeldub nahal näiteks veepinnalt.
Taevasse ilmunud pilvekardin seevastu ei pruugi UV-indeksit alandada, kuigi võiks nii arvata.
“Lumi ja vesi intensiivistavad UV-kiirgust ning ainult paksud pilved summutavad seda tõhusalt. Samuti on hea meeles pidada, et lihtsalt päevitus on märk DNA kahjustusest nahal. Päevitamine on naha ettevaatusabinõu ja kaitsevahend ultraviolettkiirguse kahjustamise eest.
