Majandusministeerium on asunud muutma seniseid teede projekteerimisnõudeid. Enam ei võeta projekteerimisel aluseks liiklussagedust, vaid teede funktsiooni ja piirkiirust, nii näiteks kavandatakse edaspidi kruusateed nii, et sealseks maksimumkiiruseks on 70 kilomeetrit tunnis.
Praegu on kruusateed ehitatud nii, et seal võiks sõita kuni 90 kilomeetrit tunnis, kui just teeomanik pole kiirusepiirangut kehtestanud.
“Liiklusohutuse ekspertide ettepanekul projektkiirust vähendati 70 kilomeetrini tunnis sellepärast, et kruusateedel on lahtine katend, kehv haarduvus ehk üldreeglina võib öelda, et kruusateedel 90 kilomeetrit tunnis ei ole ohutu liigelda,” selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter.
Tema sõnul ei tähenda muudatus seda, nagu pandaks pärast määruse uuendamist kõigile kruusateedele kiirust piiravad märgid. Uuendus puudutab remonditavaid või alles rajatavaid teid.
Piirkiiruse määramine jääb ka edaspidi teeomaniku ülesandeks, olgu selleks siis transpordiamet või kohalik omavalitsus.
“Kui me nüüd kruusateed ehitame, projekteerime või remondime, siis selle uue määruse mõte on ka see, et projekt näeks ette võimalikult efektiivset teehoidu tulevikus ehk fookus on seatud selle tee kasulikule elueale ja et teehoiukulud oleksid võimalikult madalad,” rääkis Tatter.
Ojamaal 30 aastat kruusatee ääres elanud Heli Vilumets kiirusepiirangutesse ei usu, sest märki ei pea paljud juhid millekski ja ka tolmu ei võta see vähemaks. Praegu on tema koduteel lubatud maksimaalne sõidukiirus 90 kilomeetrit tunnis.
“Pigem mõni laseb siin sajaga ringi. Kui ta ikka 600 meetri peal võtab kiiruse üles ja siis ta pidurdab enne silda, siis on kogu see tolm meie õues, kuigi meie maja asub teest 200 meetri kaugusel,” kirjeldas Vilumets.
Tema arvates tuleks külatänavad panna musta katte alla ja kui pärast seda peaks tekkima probleeme kihutamisega, siis saab raske jalaga juhte rahustada lamavate politseinikega.
“Esialgne plaan oli, et aastaks 2030 on meil kõik kruusateed tolmuvabad. Hetkel oleme lähenenud liiklussagedusega, et võimalikult palju tolmuvabaks ehitada ja eks see plaan on meil endiselt, vastavalt võimalusele me neid teeme,” rääkis transpordiameti taristu teenuste arendamise osakonna juhataja Erkki Vaheoja.
“Riik kavandab kõvakatte alla ainult teid, kus on koormus 50 autot ööpäevas ja rohkem, aga kohalikel teedel on liiklussagedus veelgi väiksem. Neid on kümned tuhanded kilomeetrid, nii et kruusateed avalike teedena jäävad,” ütles Tatter.
Err.ee
