Koalitsioonikõnelusi pidavad Keskerakond ja Reformierakond plaanivad suunata lisaraha lasteaedade eesti keele õppesse, edastas rahvusringhäälingu uudisteportaal.
Keskerakond ja Reformierakond arutasid esmaspäeval digi-, haridus-, ja kultuuriteemasid. Koalitsioon plaanib koostada eestikeelse hariduse tegevuskava ja suunata haridussüsteemi lisaraha, et teha eesti keele õpe kättesaadavamaks alates lasteaiatasandilt.
“Haridusteema oli see, mis võttis meilt kõige rohkem tähelepanu,” sõnas peaministrikandidaat Kaja Kallas. “Oluline on meie jaoks õpetajaameti väärtustamine, õpetajaid on järjest rohkem vaja.” Kallase sõnul on haridusealaselt oluline, et eesti keel peab säilima teaduskeelena ning oluline on ka eesti keele kasutamine tehnoloogias.
Reformierakond lubas eelmistel valimistel ühtselt eestikeelseid koole, Keskerakond samal ajal vene õppekeelega koolide säilimist. Koalitsioonikõneluste käigus on püütud leida ühisosa ning eesmärgiks seatud raha suunamine eesti keele õppesse juba lasteaiast.
“Käivitame tegevuskava, mis annab võrdse võimaluse eesti ühiskonnas ja tööelus kaasa lüüa. Selle jaoks, et eestikeelse hariduse tegevuskava samm-sammult ellu viia, anname sinna lisarahastuse,” rääkis Kallas.
Tema sõnul näeb plaan ette esmalt lasteaedadele keskendumist, kust on õige lihtsam peale hakata, ning seejärel liikuda samm-sammult edasi kogukonda kaasates. “Me leppisime kokku eestikeelse hariduse tegevuskava, mis algab alusharidusest ja kestab gümnaasiumi lõpuni,” sõnas Kallas.
Keskerakonna poolt kõnelusi vedava Mailis Repsi sõnul ei tähenda lisaraha täiendavaks eesti keele õppeks, et vene õppekeelega koole hakataks sulgema. “Tänase kokkuleppe järgi me loome lisavõimalusi ja tugevdame võimalusi alushariduses. Täna mingite koolide massilist sulgemist ei ole ettenähtud ega ei olnud laual,” ütles Reps.
Kallase sõnul on digivaldkonna sihiks personaalne e-riik, mille abil muutuks inimese suhtelmine riigiga lihtsamaks.
Oluliseks teemaks on ka andmed ja nende jagamine. “Meil on väga palju erinevaid andmebaase, andmed on uus valuuta, kuidas saaks andmed panna omavahel suhtlema selliselt, et neid saaks ka kasutada,” rääkis Kallas.
Kallase sõnul peavad ka riigiteenused olema kättesaadavad mobiiliteenustena, sest teenused peavad olema seal, kus on inimesed.
