1. veebruaril jõustus ühiskonnas palju vastukaja tekitanud perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seadus. Sellega sai tõmmatud terav joon riigi seisukohast vähem ja rohkem väärtuslike laste vahele.
ügisese rahvaalgatuse „Peretoetused õiglaseks!“ kaasalgatajana ei saa ma kuidagi nõustuda praeguse olukorra kestmajäämisega nagu ka ilmselt paljud lapsevanemad, keda ebaõiglane seadus valusalt riivab. Just praegu, enne riigikogu valimisi, on õige aeg seada sihte, kuidas sellest olukorrast parimal võimalikul moel väljuda. Ei ole mõeldav lihtsalt käsi laiutada ja öelda, et nüüd pole enam midagi parata. Seadust on õigluse seisukohast kritiseeritud kõrgeimal poliitilisel tasandil: seda on teinud nii peaminister Kaja Kallas kui ka president Alar Karis.
Meeldetuletuseks: sellest aastast (seadus jõustus tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist) on ühe lapsega pere igakuine toetus 80 eurot, kahe lapsega pere oma 160 eurot ja kolme lapsega pere toetus 910 eurot. See teeb kahelapselise pere ja kolmelapselise pere (suuruse vahe on üks laps) toetuse vaheks 750 eurot.
Miinimumpalgast suuremat vahet ei saa mitte kuidagi pidada ei õigeks ega õiglaseks. Võrreldes aga ühelapselise pere ja kolmelapselise pere toetust, näeme, et ühelapselise pere terve aasta toetus (960 eurot) on peaaegu sama suur kui kolmelapselise pere ühe kuu toetus (910 eurot). Pere suuruse vahe on kaks last, aga toetuse vahe on üle 11-kordne.
Ennetamaks vastuargumente, mille kohaselt lapsetoetus on juba praegu peaaegu võrdne (esimesele ja teisele lapsele 80 eurot ja alates kolmandast lapsest 100 eurot) ning peretoetus on hoopis midagi muud, väidan, et ei ole vahet, kuidas toetust nimetada. Kui toetust makstakse lapsevanemale laste arvu alusel, siis on see mõeldud laste kasvatamise ja ülalpidamise toetamiseks.
Loe edasi SIIT
Alliaks: Delfi.ee
