Sotsiaalministeerium plaanib muuta erakorralise meditsiini osakondade (EMO) töökorraldust, andes neile võimaluse saata osa patsiente pärast esmast hindamist tagasi koju, kui leitakse, et nende tervisemure ei vaja erakorralist abi. Mitmed meedikud peavad seda aga läbimõtlemata sammuks, mis võib seada ohtu patsientide tervise.
Eesti suuremate linnade erakorralise meditsiini osakonnad on juba aastaid töötanud suure koormuse all. Hinnanguliselt ei ole umbes kuue patsiendi tervisemure kümnest piisavalt tõsine, et EMO-sse pöördumine oleks põhjendatud. Kuna senised meetmed, nagu teavituskampaaniad ja visiiditasu tõstmine, pole töökoormust oluliselt vähendanud, on sotsiaalministeerium koostanud uue määruse eelnõu.
Selle järgi võiks triaažiõde pärast esmast hindamist otsustada, et patsiendi probleem ei vaja erakorralist sekkumist ning suunata ta mujale abi otsima. Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul ei ole tegemist kohustuse, vaid võimalusega.
„See ei tähenda, et inimesi hakatakse massiliselt EMO-st tagasi saatma. Iga patsient saab esmase nõustamise ning talle antakse soovitus, kuhu edasi pöörduda. Muudatuse eesmärk on, et tõsisemate tervisemuredega inimesed saaksid kiiremini professionaalset abi,“ selgitas Joller.
Lisaks Tallinna haiglatele on EMO ülekoormus probleem ka Tartus ja Pärnus. Ministri sõnul on muudatus sündinud osaliselt ka meedikute endi ettepanekul.
Kõik tervishoiutöötajad aga sellist lahendust ei toeta. Õendusjuhtide ühingu hinnangul võib uus kord olla ohtlik, sest eelnõu kaotab senise triaažijuhendi, kuid uut süsteemi selle asemele ei pakuta.
Õendusjuhtide ühenduse juhatuse liige Aleksei Gaidajenko sõnul on see tõsine probleem. Tema hinnangul võib muudatus tuua kaasa olukorra, kus triaažiõed peavad kulutama oluliselt rohkem aega iga patsiendi hindamisele ja otsuse dokumenteerimisele.
„Triaažiõe töö eesmärk on teha kiiresti otsus, millise raskusastmega patsiendiga on tegemist. Kui lisandub pikk dokumenteerimine, võib vastuvõtt pikeneda vähemalt poole tunnini ning see aeg võetakse teiste patsientide arvelt,“ selgitas Gaidajenko.
Sotsiaalminister Joller ei nõustu kriitikaga. Tema sõnul on triaažiõed väga kogenud ning kasutusel on ka juhend, mille järgi patsiente hinnatakse.
„Kui me jääksime ootama juhendi täiendamist, ei peaks EMO-d lihtsalt sellele koormusele vastu,“ ütles Joller.
Põhja-Eesti regionaalhaigla EMO juhi Marit Märgi sõnul võib haigla uut võimalust kasutada siis, kui osakond on eriti suure surve all.
Tema sõnul ei ole realistlik, et EMO-d suudaksid teenindada kõiki isepöörduvaid patsiente, sest erakorralise meditsiini osakond peab samal ajal tegelema ka kiirabiga saabunud patsientidega ning raskete traumadega.
Märk tõi välja, et tegelikult võiks iga kolmas EMO-sse pöörduja saada abi hoopis perearstilt, perearsti nõuandetelefonilt 1220 või isegi apteegist. Seda selgitatakse patsientidele ka kohapeal.
Tallinna lastehaigla ei plaani aga uut võimalust kasutada. Kuigi sealgi pöörduvad EMO-sse sageli kergemate tervisemuredega lapsed, peetakse oluliseks, et iga laps saaks arsti hinnangu.
Tallinna lastehaigla õenduse ja patsiendikogemuse juhi Liina Harjus-Soostari sõnul ei ole laps lihtsalt väike täiskasvanu ning lapsevanemad vajavad sageli lisaks meditsiinilisele hinnangule ka nõu ja selgitusi.
„Praegu saame EMO järjekordadega hakkama ja seetõttu ei näe me vajadust patsiente tagasi saata. Lapsevanem vajab tihti lihtsalt head nõu ning triaaž ei pruugi selleks olla parim lahendus,“ ütles Harjus-Soostar.
Küll plaanitakse lastehaiglas suunata osa väikseid patsiente tulevikus arsti asemel eriõe vastuvõtule.
Määruse eelnõu avalikustati esmaspäeval. Ettepanekute esitamise tähtaeg on juba reedel ning muudatus peaks plaani kohaselt jõustuma 1. aprillil.
Loe teisi uudiseid SIIT
