www.minuaeg.com
Kliimaministeerium on saatnud kooskõlastusringile looduskaitseseaduse muudatused, mille eesmärk on panna maaomanikele selgem kohustus hakata oma maal ise võõrtaimeliike tõrjuma. Kui seni oli seaduses kirjas, et keelatud on teatud invasiivsete liikide kasvatamine ja loodusesse laskmine, siis nüüd täiendatakse seda otsese kohustusega neid liike ka eemaldada.
Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna nõunik Merike Linnamägi selgitas, et muudatus on vajalik, sest senine seadusesõnastus oli liiga üldine ja tekitas tõlgendamisruumi. „Soovime, et vastutus oleks selgemalt määratletud. Kui võõrliik on maaomaniku maal, peab ta ise tegutsema,“ ütles Linnamägi.
Maaomanikel tuleb hakata tõrjuma kuut ohtlikuks peetavat taimeliiki: siidaskleepi, verevat lemmaltsa, ameerika kevadvõhka ning kolme liiki pargitatart. Linnamägi sõnul on need taimed küll invasiivsed, kuid mitte inimesele ohtlikud ning nende eemaldamine ei nõua erioskusi. „Need on kas lihtsasti väljakaevatavad või niitmisega ohjatavad taimed – oluline on järjepidevus,“ selgitas ta.
Samas möönis Linnamägi, et kõigil maaomanikel ei pruugi olla teadmisi, kuidas neid taimi ära tunda. „Kui keegi on hiljuti maa ostnud ega tunne selle ajalugu, tasub tutvuda keelatud liikide nimekirjaga ja oma aed hoolikalt üle vaadata,“ soovitas ta.
Eesti Omanike Keskliidu juhatuse esimees Andry Krass peab aga ministeeriumi ootusi ebarealistlikuks. Tema sõnul ei saa eeldada, et iga maaomanik oskaks ise liike tuvastada ja tõrjuda. „See on lisakoormus, mis toob paratamatult kaasa nii kulusid kui ka vaidlusi,“ lausus Krass.
Tõrjumine võib osutuda kulukaks. Näiteks keskkonnaameti tellitud karuputketõrje maksis eelmisel aastal keskmiselt 188 eurot hektari kohta. „Kui riik eeldab, et inimesed hakkavad sarnaseid töid ise tegema, tuleks arvestada, et mitte kõigil ei ole selleks teadmisi ega ressursse,“ lisas Krass.
Omanike liit kardab, et uus seadus võib tekitada konflikte naabrite vahel, kui võõrliik levib kinnistult kinnistule. „Võime näha olukordi, kus inimesed hakkavad üksteise peale kaebama, et vältida trahvi või vastutust,“ hoiatas Krass.
Kliimaministeerium kinnitab, et eesmärk pole karistamine, vaid teadlikkuse suurendamine. „Keegi ei hakka kohe trahvi saama. Esmalt selgitatakse kohustust ja antakse tähtaeg, mille jooksul taim tuleb eemaldada. Alles siis, kui seda ei tehta, võib riik tellida tõrje ise ja nõuda kulud sisse,“ ütles Linnamägi.
Ministeeriumi hinnangul aitab uus seadus hoida looduskeskkonda paremini kontrolli all ja vähendada invasiivsete taimede levikut, kuid maaomanike ühenduste sõnul vajab plaan veel tõsist arutelu, et vältida liigset bürokraatiat ja võimalikke naabritevahelisi vaidlusi.
