Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esindajad teatasid pärast reedest koalitsioonikõneluste vooru, et kavatsevad Nursipalu harjutusväljaku kiireks laiendamiseks muuta seadust ning teevad NATO riikidele ettepaneku suurendada kaitsekulutusi 2,5 protsendile sisemajanduse koguproduktist (SKP).
Koalitsioon kavatseb Nursipalu harjutusväljaku laiendamisega kiiresti edasi liikuda ning seda tehakse riigikaitselise erandi alusel, ütles Reformierakonna esimees Kaja Kallas. “Otsustasime, et läheme muutma seadust, et täpsustada riigikaitselise erandi raame, et saaks kiiremini edasi minna,” märkis ta.
Eesti 200 esindaja Margus Tsahkna sõnas, et muudatused peaksid andma suurema paindlikkuse selle teema käsitlemisel.
SDE esindaja Raimond Kaljulaid lisas, et kindlasti soovitakse arvestada harjutusvälja sisse jäävate alade elanike ning ümberkaudsete omavalitsustega.
Kallase kinnitusel peavad oma kodudest lahkuma sunnitud elanikud saama õiglase kompensatsiooni.
Eesti kaitsekulud 3 protsenti, NATO riikides 2,5
Erakondade esindajad kinnitasid ka üle juba lahkuvas riigikogus heaks kiidetud suuna eraldada riigikaitse kuludeks kolm protsenti SKP-st pluss liitlaste vastuvõtu kulud, kuid reedel teatati, et NATO riikidele tehakse üleskutse suurendada nende kaitsekulusid vähemalt 2,5 protsendile SKP-st.
NATO riigid on kokku leppinud viia oma kaitsekulud kahele protsendile SKP-st ning praeguseks on selleni jõudnud umbes kolmandik liitlasi.
Eesti kaitse seisukohalt on ka oluline, et NATO-s nähtaks riigikaitset regionaalsena ja omandatavad võimed oleksid omavahel asendatavad, rõhutas Kallas.
Eestis põhisuund õhukaitsel, kaugtulel ja laskemoonal
Eesti kaitsevõimekuse parandamisel ja kaitseinvesteeringute tegemisel lähtub koalitsioon kaitseväe juhi nõuannetest, kuid peamised suunad kaitsesse investeerimisel saavad olema õhukaitse arendamine, laskemoona soetamine ja kaugtule võimekuse suurendamine, ütles Kallas.
Lisaks kavatseb koalitsioon töötada kodumaise kaitsetööstuse elavdamise nimel, märkis ta.
Samuti kavatseb koalitsioon tugevamalt panustada laiapindsesse riigikaitsesse, määrates sellele püsiva rahastuse, tugevdada kaitseliitu, et Eesti maakaitse oleks paremal tasemel. Mõeldakse ka naiste laiemale kaasamisele riigikaitsesse, kuid see ei tähenda siiski kohustuslikku ajateenistust neile.
Sisejulgeoleku edendamiseks plaanib kaolitsioon suurendada politseinike väljaõpet, selle koolitustellimist, et politseinikke oleks rohkem.
Plaanitakse ka luua sõja- ja katastroofimeditsiini keskus ning elanikkonnakaitse reserv.
Err.ee
