Monday , 23 December 2024
Erakorralised uudised

Uuring: üle poole meestest asuks Eestit kallaletungi korral kaitsma

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel Norstat Eesti AS poolt läbi viidud küsitlusest selgub, et kui Eestile kallale tungitaks, siis Eesti kodakondsusega meestest oleks oleks 61 protsenti valmis relva haarama ning 20 protsenti ei oleks seda valmis tegema.

Venemaa sõjaline rünnak Ukraina vastu on ka Eesti ühiskonnas tekitanud aktiivsema arutelu teemal, et kui paljud oleks Eestis valmis kodumaa kaitsmiseks sõjategevuses osalema. Kuigi kaitsetegevuses saab kaasa lüüa mitmel moel, siis Ühiskonnauuringute Instituudi viimases küsitluses küsiti, kui paljud oleks valmis võtma relva ja otseses lahingutegevuses osalema.

Vastajatele esitatud küsimus oli järgmine: “Kui Eestile tungitaks kallale, kas haaraksite relva, et Eestit kaitsta?” 44 protsenti vastas “Jah, kindlasti” või “Jah, pigem”, 35 protsenti “Ei, pigem mitte” või “Ei, kindlasti mitte” ning 20 protsenti ütles “Ei tea”.

Kõikidest eesti rahvusest vastajatest oleks valmis relva haarama 47 protsenti ning muust rahvusest vastajatest 32 protsenti. Meestest oleks valmis relva haarama 61 protsenti ning naistest 30 protsenti. Eesti rahvusest meestest 65 protsenti ning naistest 31 protsenti, muust rahvusest meestest 37 protsenti ning naistest 29 protsenti.

Kui vaadata ainult kuni 60-aastaste eesti rahvusest meeste vastuseid, siis oleks valmis relva haarama 67 proptsenti. Väiksem on valmisolek 18-24-aastaste eesti rahvusest noormeeste seas (52 protsenti oleks valmis relva haarama) ning kõige suurem 50-60-aastaste seas (80 protsenti oleks valmis relva haarama).

Lisaks küsiti: “Kas Teie arvates ähvardab Eestit praegu otsene sõjaline oht?” 33 protsenti vastas “Jah, kindlasti” või “Jah, pigem”, 55 protsenti “Ei, pigem mitte” või “Ei, kindlasti mitte” ning 12 protsenti vastas “Ei tea”. Eesti rahvusest vastajatest pelgab otsest sõjalist ohtu praegu 35 protsenti ning muust rahvusest vastajatest 24 protsenti.

Märtsi alguses läbi viidud küsitluses arvas kodanikest 27 protsenti, et Eestit ähvardab otsene sõjaline oht ning 64 protsenti, et mitte. Seega on kuue protsendipunkti võrra kasvanud nende kodanike osakaal, kes tajuvad sõjalist ohtu Eestile.

Norstati küsitlus viidi läbi 5.- 9. aprillini läbi veebikeskkonas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 942 vastajat.

Vaata ka:

joulud

Mis on jõulustress?

Jõulustress viitab pinge- ja stressitundele, mida paljud inimesed kogevad pühadeperioodil, eriti jõulude eel ja ajal.

gripp

Nakkushaiguste ülevaade: grippi haigestumine võib järsult kasvada

Kõikide ülemiste hingamisteede viirusnakkuste (COVID-19, gripp, RSV) haigestumus on kasvutrendis ning gripiviiruse ja COVID-19 levik