Perekond on laste arenemise ja kasvamise loomulik keskkond, mis avaldab suurt mõju nii laste väärtushinnangutele kui ka oskustele ja käitumisele. Vanemate teadlikkus nooruki tegevustest ja sõpradest ning üheskoos veedetud aeg aitavad ennetada riskikäitumist ja terviseprobleeme. Paraku näitavad värsked Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu tulemused, et noorte suhted oma vanematega on halvenenud, eriti peredes, mis on majanduslikult vähem kindlustatud.
Tüdrukutel on vanematega raskem suhelda kui poistel
Õpilaste suhe vanematega ja nende siiras huvi lapse tegutsemise ja hakkamasaamise vastu on väga olulised faktorid noorukite riskikäitumise mõjutajana. Uuringus küsiti 11-, 13- ja 15- aastaste kooliõpilaste hinnanguid perekonna struktuurile, majanduslikule olukorrale ja sotsiaalsele heaolule. Vanematega suhtlemise kergus on üks sageli kasutatavaid näitajaid, mis kirjeldab vanematelt saadavat sotsiaalset toetust ja peresisest seotust.
Uuringu tulemustest nähtub, et bioloogilise emaga on muredest kerge või väga kerge rääkida 84% õpilastest, bioloogilise isaga aga 72% õpilastest. Igas vanuses tüdrukutel on poistest keerulisem vanematega suhelda ning vanuse kasvades vahe poistega suureneb.
Kõige suurem lõhe on 15-aastaste poiste ja tüdrukute vahel suhtluses isaga. Pooled tüdrukud peavad bioloogilise isaga muredest rääkimist kergeks või väga kergeks, poistest aga kolmveerand.
Nii poiste kui ka tüdrukute puhul on märgata üldist tendentsi, et vanuse kasvades muutub vanematega suhtlemine keerulisemaks. Emad ja isad ei ole aga ühtmoodi teadlikud noore sõpradest ja tegevustest. Kõige enam teavad vanemad selle kohta, kus noored öösel viibivad ning kõige vähem noorte tegevusest internetis. Peaaegu kõigi küsimuste puhul on isad tütarde tegevustest vähem teadlikud ja emade poiste omadest.
Küsitletud õpilastest elab koos mõlema bioloogilise vanemaga 69%, ainult ühe bioloogilise vanemaga 17%, bioloogilise vanema ja kasuvanemaga 10% õpilastest. Bioloogiline vanem puudub 4% õpilastest.
Noored tajuvad perekonna toetuse vähenemist
Perekonna toetava õhkkonna olemasolu hinnatakse nelja näitaja abil: pere soov noort aidata, perelt emotsionaalse abi ja toe saamine, perega oma probleemidest rääkida võimalus ning pere soov noort otsustamisel aidata. Perekonna toetavat õhkkonda tunnetas õpilastest 71%, kuid see näitaja on aastatega vähenenud.
Suurim langus on toimunud tüdrukute seas, kes tunnevad varasemast vähem, et saavad perelt emotsionaalset abi ja tuge ning enda probleemidest rääkida. Samal ajal näitavad andmed, et tüdrukute vaimne heaolu vähenenud, nad tunnevad end üksikuna ja sagenenud on masenduse ning kurbuse tundmine.
Majanduslik olukord mõjutab peresuhteid
Pere majanduslik olukord mõjutab paljusid perekonna dünaamikas olulisi aspekte, muuhulgas noorte suhtlust vanematega ja toetava õhkkonna olemasolu. Halvema majandusliku olukorraga pere noored tunnevad, et vanematega on muredest rääkimine keerulisem ja perekonna toetust tajutakse vähem.
Tugevalt joonistub välja seos perekonna jõukuse ja vanemaga suhtlemise vahel just noorte suhetes isaga, kus kehva majandusliku olukorraga pere noore jaoks on võrreldes hea majandusliku olukorraga pere noorega märgatavalt raskem isaga rääkida. Nende seas, kelle perekonna majanduslik olukord on halb, on 17% vähem noori, kes tunnetavad perekonna toetavat õhkkonda, kui hea majandusliku olukorraga peredes.
Isad vajavad suuremat tuge vanemlike oskuste arendamisel
Vähemkindlustatud peresid on majanduslikult keerulistel hetkedel oluline toetada viisil, mis võimaldaks perel senist elukorraldust jätkata ning mis aitaks vältida täiendavat emotsionaalset koormat lastele. Vanemahariduse laialdasem pakkumine ja kättesaadavuse parandamine aitaks kaasa perekonna toetava õhkkonna säilitamisele ja/või tagamisele.
Veel enam tuleb kaasata vanemaharidusse ka isasid, et vähendada perekonnas ilmnevaid erinevusi ema ja isa toimetulekus noortega suhtlemisel. Isade suurem kaasamine aitaks suurendada nende vanemlikke oskusi, mis mõjutaks positiivselt ka tüdrukute ja isade suhteid. Head peresuhted aitavad ennetada paljusid käitumuslikke ja tervisega seotud probleeme.
