Eesti töötajate keskmine netopalgaootus on 1723 eurot, mis tähendab märkimisväärset palgasurvet, sest ootused ületavad reaalselt teenitavat palka pea 400 euroga, selgus värskest Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus korraldatud tööturu uuringu tulemustest, vahendab BNS.
Eelmise aastaga võrreldes on palgaootus kasvanud 13 protsenti, kuid tegemist on eelkõige tervisekriisi alguses toimunud palgaootuse langusest taastumisega. 2019. aastaga võrreldes ei ole töötajate keskmine palgaootus oma praegusel ametikohal suurenenud, teatasid Palgainfo Agentuur ja CVKeskus.
Uuringust ilmnes, et 30 protsentil töötajatel on põhipalk aasta jooksul tõusnud, rohkem kui pooltel ehk 56 protsendil ei ole põhipalk muutunud ja vaid 5 protsenti koges palgalangust. Uuringus osalenud töötajate keskmine brutotöötasu oli 1655 eurot, mida on 5,7 protsenti rohkem kui aasta tagasi.
“Võrreldes eelmise aasta kevadega, mil tervisekriis palgakasvule selgelt pidurit vajutas, on kasv mõnevõrra taastunud, kuid mitte samal tasemel kui 2019. aasta kevadel,” märkis Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Ta lisas, et tunamullu kevadel oli põhipalk suurenenud rohkem kui pooltel töötajatel.
Brutotöötasu gruppide järgi on põhipalk sagedamini tõusnud kõrgema palgaga töötajatel. Näiteks 2000 eurot ja rohkem teenivatel töötajatel on pea pooltel ehk 47 protsendil põhipalk aasta jooksul kasvanud. Samas alla 1100 euro teenivatest töötajatest on palk tõusnud vaid viiendikul ehk 19 protsendil.
Valdkondade lõikes on põhipalk aasta jooksul tõusnud rohkem kui pooltel ehk 51 protsendil IKT valdkonna töötajatel. Palgatõusust on sagedamini osa saanud ka kvaliteedikontrolli, panganduse ja kindlustuse, juriidika ning tervishoiu valdkondade töötajad.
Uuringufirma Palgainfo Agentuur ja tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas Eesti tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid.
2021. aasta kevadel korraldatud töötajate küsitlusele vastas 8963 töötajat ja tööotsijat.
