Soomes on umbes 50 500 tsiviilvarjendit, kus on kohti umbes 4,8 miljonile inimesele. Soomes on varjendeid piisavalt. Elanikkonna varjendid asuvad peamiselt suurtes linnades. Rahvaarvu suhtes on kõige rohkem varjendeid Helsingi piirkonnas ja Pirkanmaal. See selgub siseministeeriumi uuringu esialgsest infost. Siseministeerium uurib ka Soome elanike varjendite seisukorda. Lõpparuanne peaks valmima augustis. Sõjalist ohtu Soomele ei ole.
Piirkondest on varjendikohti kõige rohkem Helsingis, kus kohti on 34 protsenti rohkem kui elanikke. Proportsionaalselt elanike arvu suhtes järgmine on kohtade arv Vantaa ja Kerava hoolekandepiirkonnas, kus kohti on elanike arvust 13 protsenti rohkem. Pirkanmaa ja Lääne-Uusimaa piirkondades on varjendeid enam-vähem võrdselt elanike arvuga.
Seadus kohustab rajama tsiviilvarjendeid kinnistutele, mille suurus vastab piirväärtustele.
„Soomes on rahvaarvuga võrreldes piisavalt varjendeid. Varjendid on keskendunud suurlinnadele, kus inimesi elab tihedamalt ja hooned on suuremad. Seetõttu täitub seal seadusest tulenev tsiviilvarjendi ehitamise kohustus rutem,“ ütles siseministeeriumi projektijuht Ira Pasi.
Valdavas osas praegustest hoolekandepiirkondadest on varjendid olemas 60-80 protsendile elanikkonnast. Rahvaarvu suhtes on kõige vähem varjendeid Lõuna-Pohjanmaal, kus on kohti 48 protsendile elanikkonnast.
„Kui piirkond koosneb peamiselt väikelinnadest, on tõenäolisem, et ka elanike varjendeid on vähem. Seinäjokis on varjendeid selgelt rohkem kui teistes Lõuna-Pohjanmaa omavalitsustes,“ rääkis Pasi.
Ehitiste suurus ja ajalugu seletab piirkondlikke erinevusi
Ka praegustes hoolekandepiirkondades on elanike varjendite arv omavalitsuste lõikes erinev. See on peamiselt tingitud ehitiste suurusest.
Suurlinnades on lisaks kortermajadele ka büroohooned, koolid, huviasutused ja haiglad. Hajaasustusega piirkondades elatakse valdavalt ühepereelamutes. Lisaks on seal vähem koole ja muid suuri hooneid. See kehtib ka Lõuna-Soome suurlinnu ümbritsevate piirkondade kohta.
„Helsingi on hea näide, kuidas kaitsta liikuvat elanikkonda. Lähipiirkondadest tehakse Helsingisse palju lühivisiite nii tööga seoses kui vabal ajal. Varjendikohti on seal palju rohkem kui pealinnas elab inimesi. Samamoodi on turismi kasv väikelinnades, näiteks Lapimaal suurendanud hotellide ja muude suurte hoonete arvu. Nii on neisse paikad
Piirkonna elanike varjendite arvu mõjutab ka ajalugu. Varem kehtis elanike varjendite rajamise kohustus vaid kaitstavatele omavalitsustele. Sellised olid näiteks suured linnad ja sõlmpunktid. Nendesse piirkondadesse ehitati ka rohkem elanike varjendeid. Alates 1991. aastast on varjendite rajamise kohustus kehtinud kogu riigi kohta.
Varasem hinnang varjendite hulga kohta täpsustus
Varasema hinnangu järgi oli elanike varjendite arv 54 000, kus on 4,4 miljonit kohta. Seda hinnangut on nüüd täpsustatud nii, et elanike varjendeid on veidi vähem, kuid kohti on rohkem.
Uuendatud info varjendite arvu kohta põhineb päästekeskustelt saadud teabel, mis on kombineeritud varasema teabega siseministeeriumist ja Soome statistikaameti ehitus- ja elamumajanduse andmetest.
„Soomes on elanike varjendite ehitamisel pikad traditsioonid. Aastakümnete pikkune ajalugu seevastu esitab täpse registripõhise teabe koostamisel oma väljakutse. Ametiasutustel on olnud mitmeid erinevaid andmekogumissüsteeme, millest ei ole alati andmeid järgmistesse üle kantud. Eelkõige on varieeruvus vanemate varjendite infos,“ räägib Pasi.
Soomes on ehitatud elanike varjendeid vastavalt kehtivale seadusandlusele, mistõttu on erinevas vanuses varjendid veidi erinevad. Näiteks enne 1971. aastat kehtinud seaduse järgi ehitatud varjenditel on liiva- ja aktiivsöefilter või lihtsalt liivafilter.
Pärast seda, 1971. aastal jõustunud seaduse järgi ehitatud elanike varjendeid võib nimetada kaasaegseteks, kus on kaasaegsed ventilatsiooniseadmed ja olenevalt ehitusaastast ka rohkem seadmeid. Umbes 85 protsenti elanike varjenditest ehitati pärast 1971. aastat.
Varjendid on osa elanikkonna kaitsemeetmetest
Elanikkonna kaitsemeetmed on vajalikud sõja või selle ohu korral ning seega ka eriolukorra kehtestamisega seoses. Elanikkonda saab erandjuhtudel kaitsta mitmel erineval viisil. Elanikkonna kaitsmise võtmevahendid on evakueerimine ehk elanikkonna ohutumasse piirkonda viimine, elanike varjendid ja ajutised elanike varjupaigad.
„Soomele sõjalist ohtu praegu ei ole. Kui elanike varjendid kunagi kasutusele võetakse, on kaitsevajadus enamasti piirkondlik. Lisaks muutub erandlikel asjaoludel inimeste arv erinevates piirkondades. Kaitseolukorras on piirkondades vähem inimesi kui tavaolukorras. Soome on ka suur riik, kuhu saab vajadusel elanikkonda tuua,“ rääkis Pasi.
Varjendid on kinnisvara oluline osa ja vajavad regulaarset hooldust. Rahvastiku varjendeid kasutatakse sageli ladude või treeningukohtadena.
„Varjendi ülalpidamine on üsna lihtne ja odav, nii et seda ei tohiks tegemata jätta,” lisas Pasi.
allikas: eestinen.fi
