Vahendame Vanglaplaneet.ee artiklit.
Värskes Cancer Discovery tehtud uuringus leiti, et kahjulike mikroobide sissehingamine võib täiskasvanutel soodustada kaugelearenenud kopsuvähki. Näomaskide pikaajaline kasutamine võib kaasa aidata nende ohtlikke patogeenide arengule.
Mikrobioloogide sõnul loob sagedane maski kandmine niiske keskkonna, kus mikroobid saavad enne kopsudesse sisenemist paljuneda ja kasvada. Välised mikroobid rändavad mööda hingetoru bronhhidesse ja jõuavad kopsu.
“Pikka aega arvati, et kopsud on steriilsed, kuid me teame nüüd, et suu kaudu levivad kommensaalid – tavaliselt suus leiduvad mikroobid – satuvad sageli kopsudesse,” ütles Leopoldo Segal, uuringu autor ja Lung Microbiome Programmi direktor ning meditsiini dotsent New Yorgi ülikooli Grossmani meditsiinikoolis.
Uuringu kohaselt põhjustavad need mikroobid pärast kopsudesse tungimist valkudes põletikulist reaktsiooni, mida nimetatakse tsütokiin IL-17-ks.
“Arvestades IL-17 ja põletiku teadaolevat mõju kopsuvähile, olime huvitatud sellest, kas suukaudsete kommensaalide suurem hulk kopsudes võib põhjustada IL-17 tüüpi põletikku ja mõjutada kopsuvähi progresseerumist ja prognoosi,” ütles Segal.
Analüüsides 83 kopsuvähiga täiskasvanu kopsu mikroobe, avastas uurimisrühm, et kaugelearenenud kopsuvähiga patsientidel on kopsus rohkem Veillonella, Prevotella ja Streptococcus bakterite kolooniaid, mis võivad tekkida pikaealisel maski kandmisel. Nende bakterikultuuride olemasolu on seostatud ka väiksema ellujäämisvõimaluse ning kasvaja suurenemisega vähi staadiumist sõltumata.
Uuringus, kus Veillonella bakterit kasvatati hiirte kopsudes, leiti, et selliste bakterite olemasolu viib nii immuunsuse pärssimise kui ka põletikuliste rakkude, nagu tsütokiin IL-17 tekkimiseni.
Leonardo Segal leidis, et arvestades uuringu tulemusi, on võimalik, et kopsu mikrobioomi muutusi saab kasutada biomarkerina haiguste ennetamiseks, prognoosimiseks või patsientide ravimiseks.
Ilmub järjest rohkem tõendeid, mis on seotud maskisundluse või lukustuste pikaajalise mõjuga ning arstid ja teadlased hakkavad üha rohkem järele mõtlema, kas säärased meetmed teevad rohkem kasu või kahju.
Peale maski kandmise nõude sisse viimist lõid dermatoloogid mõiste “maskne” selleks, et kirjeldada suu lähedal olevate vistrike teket, mis on tingitud pooride ummistumisest mustuse ja bakteritega. Selle põhjuseks võivad olla kas ühekordsed või ka riidest maskid.
Ka hambaarstid kinnitavad, et peale maski kohustuse algust on inimeste hammaste seisund märgatavalt halvenenud. Lühikese ajaga on igemepõletike ja hambakaariese probleeme 50% juurde tulnud.
Allikas. https://vanglaplaneet.ee/
