Aastal 2014 Vaikse ookeani lääneosa kohal lõõmanud meteoor pärines äärmiselt tõenäoliselt mõnest teisest planeedisüsteemist, viitab USA luuresatelliidi andmete analüüs. Teadusajakirjas pole tulemusi veel avaldatud.
Meteoor CNEOS 2014-01-08 püüdis Harvardi astronoomide Amir Siraji ja Avi Loebi tähelepanu juba 2019. aastal. Paar aastat varem leitud tähtedevaheline objekt ‘Oumuamua inspireeris toona teadlasi uuesti läbi vaatama varem kogutud andmeid koondavaid katalooge. Neist ühte, Maalähedaste objektide uurimise keskuse andmebaasi jõuavad muu hulgas Ameerika Ühendriikide luuresatelliitide vaatevälja jäänud meteoorid. Lisaks ajale ja kohale on seal täpselt kirjas, kuhu suunas ja kui kiiresti need liiguvad ning kui suur on hinnanguliselt meteooride kantav energia.
Paapua Uus-Guinea lähedal paikneva Manuse saare lähistel lahvatanud meteoor paistis teiste seas silma oma liikumiskiiruse poolest. Maa atmosfääri tabades ulatus see 45 kilomeetrini sekundis. Siraji arvutused kinnitasid, et Päikese suhtes liikus objekt veelgi kiiremini – 60 km/s. Viimane ületas Päikesesüsteemist lahkumiseks vajalikku kiirust. Samal ajal viitas objekti liikumissuund, et meteoor pärines tähti lahutavast ruumist.
Luuresatelliidi andmetele toetudes polnud aga teadlased kindlad, kui suur oli mõõtmiste määramatus. Sõjavägi ei taha avalikult öelda, kui täpselt nende tehiskaaslased taolisi objekte jälgida suudavad. Ehkki Sirajil ja Loebil õnnestus seda siiski ligikaudselt hinnata ja saadud tulemust kinnitas meteoori liikumist uurinud anonüümseks jäänud analüütik, jäi sellest teadusajakirja retsenseerijate jaoks väheseks.
Selle aasta märtsis-aprillis õnnestus saada aga teadlastandemil tänu kosmosehuvilistele USA kaitseministeeriumi ametnikele arvutuskäigu õigsusele viitav kinnituskiri. Ühendriikide kosmosejõudude asekomandöri John Shaw ja kosmoseoperatsioonide juhtivteadlase Joel Mozeri kirjas sisalduvad analüüsiks tarvilikud mõõtemäärmatused. Analüüsi põhjal on seeläbi Siraji ja Loebi hinnangul 99,999 protsenti kindel, et Maad tabanud meteoor pärines tõesti tähtedevahelisest ruumist.
Järelduste põhjal on tegu ühega kolmest teisest planeedisüsteemist pärit objektiga, mis teadaolevalt Päikesesüsteemi sattunud. Lisaks 2017. aasta lõpus märgatud ‘Oumuamuale jäi astronoomidele 2019. aastal silma Päikesesüsteemist läbilendava komeet 2I/Borisov.
Paari sõnul viitab see ühtaegu, et nii Päikesesüsteemist endast võib läbi lennata arvatust rohkem teistest planeedisüsteemidest pärit kehasid kui ka sellest endast paiskub selle eluea jooksul tähtedevahelisse ruumi märkimisväärsel hulgal materjali.
Ühtlasi loodavad Siraj ja Loeb, et tulevikus õnnestub astronoomidel analüüsida teistest planeedisüsteemidest pärit lendtähtede valgust. Viimane annaks kaudselt aimu nende koostisest. Parimal juhul on aga sealt pärit kivitükid piisavalt suured, et mõned nende killud jõuaks ka maapinnani.
Err.ee
