Paljude vanemate jaoks on laste aitamine koolitöödes täiesti argine tegevus. Kuigi abistamise eesmärk on üllas, ei paista see laste hindeid siiski parandavat, osutab USA teadlaste uuring.
Äsjases teadustöös võrdlesid USA teadlased kaht riiklikku andmestikku nii avalike kui ka eraalgkoolide kohta. Nad ei leidnud vanemliku õpiabi ega laste matemaatika- või lugemistulemuste vahel mingit olulist seost, vahendab ScienceAlert.
Lapse tulemusi ei mõjutanud ei tema ega vanema nutikus, nende sotsiaalmajanduslik olukord, või ühiselt algebraga maadeldes veedetud aeg. Autorite sõnul seab nende töö seega kahtluse alla aastakümneid heaks peetud soovituse, et vanem võiks last kodutöödes aidata.
Kahtlase väärtusega abi
Teadlased vaidlevad juba ammu, kui palju peaks vanem last kodutöödes aitama. Ühest küljest võib vanemal õnnestuda lapses õpihimu tekitada. Teisest küljest võib vanema liigne sekkumine lapse hindeid hoopis kehvemaks muuta.
Alati ei pruugi ka vanemad ise laste abistamisest vaimustuses olla. Mõne uuringu järgi võib kodutöö olla nende jaoks stressirikas ettevõtmine, mis tekitab kodus vaid pingeid juurde. Teinekord võib vanemal olla aga nii kiire, et ta ütleb lapsele vastused lihtsalt ette.
Enamik varasemaid töid keskendus põhi- ja keskkooliõpilastele. Samas võib kodustel ülesannetel olla lapse arengule eriti suur mõju just algkoolis. Seepärast võtsidki uue uuringu autorid sihikule 1.–5. klassi õpilased ja nende vanemad.
Nad kasutasid riiklikke andmestikke 1997., 1998. ja 2011. aasta kohta. Erinevalt varasematest töödest arvestasid nad ka pere sotsiaalmajanduslikku staatust ja vanemate haridustaset. Ilmnes, et laste tulemust ei mõjuta ei vanemate pakutava abi tase ega põhjalikkus.
Ehkki uurijad pole päris kindlad, miks see nii on, pakuvad nad välja võimalikke seletusi. Näiteks võib olla, et kodune stress segab õppimist. Või siis teevad vanemad suurema osa tööst ise ära ega õpeta lapsi oma peaga mõtlema. Lõppude lõpuks pole vanemad ametlikku õpetajakoolitust saanud.
Kuidas õppida pingutama?
Uuringu autori ja Pennsylvania Osariigiülikooli hariduspoliitika teaduri Katerina Bodovski sõnul ei koge lapsed vanema abiga ise pingutust. Algkooli mõte pole tema sõnul aga üksnes teadmisi omandada, vaid ka lapses õpioskusi ja -harjumusi kujundada.
Võib ka olla, et kõrged ootused hoopis pärsivad lapse õppimist. Kui laps tunneb kuklas vanema hingust, võib see kogu protsessi tarbetult pingeliseks muuta. Samas olukorras survestaks õpetaja last vähem, sest temal on teiste õpilastegagi tegemist.
See kõik ei tähenda tingimata, et vanema pakutav abi oleks täiesti kasutu. Nimelt ei võrreldud töös omavahel erinevat tüüpi vanemlikku abi, vaid hinnati üksnes abi mõju lapse õpitulemustele.
Mõnel juhul võis abistamine näiteks suurendada vanemate ja laste koos veedetud aega. Sellest võib uurijate sõnul lastele koolivälistelt ikkagi kasu olla, näiteks nende vaimsele tervisele mõeldes.
Laste vaatepunkti edastavad raportid aga viitavad, et vanemate tugi ja enesekindlus seostuvad paremate tulemustega. Niisiis osutab töörühm vajadusele eristada eri tüüpi vanemlikku kodutööabi.
Uuring ei kajasta Covid-19 pandeemia aega, mil vanematel tuli osa õpetajatööst ise teha. Sellegipoolest soovitavad autorid poliitikakujundajatel ja haridustöötajatel järele mõelda, kas soovitus, et vanemad lapsi abistaks, on ikka alati mõistlik.
Uuring avaldati ajakirjas Journal of Research in Childhood Education.
Err.ee
