Soomes valitseb üleüldine arusaam, et kõik lapsed peavad käima lasteaias. Lasteaia kasulikkus põhineb aga pigem müütidel kui teaduslikel andmetel.
Arvatakse, et lasteaed parandab lapse sotsiaalseid oskusi ning õppimisvõimet. Lasteaeda peetakse vajalikuks neile lastele, kelle kodudes on probleeme.
Nüüd aga lükkab paljud müüdid ümber Soome teadlase Aino Saarineni Helsingi ülikoolis valminud teadustöö, mida kaitstakse eeloleval neljapäeval, vahendab Helsingin Sanomat.
Teaduslikult uuringust tuleb välja, et lasteaed suurendab kooliküpsust ja parandab õpiedukust algklassides, aga hiljem enam mitte. Selle asemel võib liiga varajane lapse lasteaeda panek suurendada lapses agressiivust. Seda tõendavad ka mitmed rahvusvahelised uuringud, millest Soomes ei taheta eriti rääkida.
Alla 2-aastased lapsed võivad Soomes olla lasteaias 40-50 tundi nädalas. Nii pikad lasteaiapäevad on harukordsed teistes riikides, kus nii väiksed lapsed käivad lasteaias 10 tundi nädalas.
Soomes rõhutakse lasteaedades pedagoogilisi programme, aga tegelikkuses tuleks pöörata rohkem tähelepanu lapse emotsionaalsele arengule. See eeldab aga väiksemaid lasteaiarühmi ning püsivamaid suhteid.
Soome lasteaedu peetakse maailma parimateks, aga tegelikkuses ei vasta see tõele. Kuigi lasteaiaõpetajatel on põhjalik pedagoogiline haridus, kasutatakse sellest lasteaiatöös väga vähe. Probleemiks on liiga suured lastaaiarühmad, töötajate kurnatus ja selle tulemusel tihe töötajate vahetumine ning vähese kogemusega asendusõpetajate suur hulk.
Vastupidiselt levinud arvamusele pole lasteaed vajalik lapse sotsiaalseks arenguks. See võib mõne lapse jaoks olla isegi kahjulik, kuna lapsed on temperamendilt erinevad. Erilist tähelepanu tuleb pöörata lärmile, mis tekitab stressi. Kui lapse kodus on probleemid, siis ei kao need lapse panekuga lasteaeda. Selle asemel tuleks rohkem abistada peresid. Lapse arengu seisukohalt on kõige olulisemad kodu ja oma vanemad olenemata sellest, kas laps käib lasteaias või mitte.
Ühe tõe asemel peaks olema eelkooliealiste laste jaoks mitmeid alternatiive. Nii lapsed kui pered on erinevad. Laste koduhooldust tuleks rohkem väärtustada.
Saarineni uuring näitab ka seda, et koolides on mindud liiga kaugele laste enda valikuid ja digitaalseid vahendeid eelistavate õppemeetoditega. Need ei mõju õpiedukusele hästi.
Kõige paremini omandab laps teadmised õpetaja juhendamisel traditsioonilisel meetodil. Laste valikuid ja digitaalseid vahendeid eelistav meetod aga suurendab laste erinevusi. Need, kellele see sobib, lähevad kiiresti eest ära, aga teised jäävad kaugele maha. See suurendab sotsiaalseid erinevusi õpilaste vahel ja tõstab koolikiusamise ohtu.
Uuringute järgi suurendavad õpilaste erinevus, õpetaja autoriteedi nõrgendamine ning vahelduv koolikeskkond koolikiusamise ohtu. Eriti vastuvõtlikud on kiusamisele sisserändajate lapsed.
Saarineni teadustööst tuleb välja, et kõik arusaamad lasteaiast ei põhine teaduslikel uuringutel, vaid müütidel. See puudutab ka koolide uuemaid õpetusmeetodeid.
