Tänapäeva suhtemaailmas, kus valikuvõimalusi on rohkem kui kunagi varem, on üha rohkem naisi, kes otsustavad mitte abielluda ega astuda tõsisesse suhtesse lihtsalt sellepärast, et “nii peab”. Uus rahvusvaheline uuring näitab, et paljud naised eelistavad pigem vallaliseks jäämist, kui et nad peaksid tegema kompromissi oma emotsionaalse turvatunde ja sisemise rahu arvelt.
Uuringus osalenud naised tõid välja, et kõige olulisem suhetes pole mitte materiaalne kindlustatus ega väline stabiilsus, vaid turvaline emotsionaalne keskkond – tunne, et nad saavad olla ise, ilma et neid alandataks, kritiseeritaks või ignoreeritaks. 78% vastanutest märkis, et nad pigem valivad üksinduse, kui et peaksid elama partneriga, kes tekitab pidevat ärevust, ebakindlust või vaimset väsimust.
Paljud naised tunnistasid, et nooremas eas tegid nad kompromisse lootuses, et „armastus muudab kõik paremaks“. Kuid elukogemuse kasvades said nad aru, et rahutus pole romantiline, vaid kurnav. Üks uuringus osalenud naine sõnastas selle lihtsalt: „Ma pigem olen üksinda rahus kui koos kellegagi, kes paneb mind tundma, et ma pole piisav.“
Psühholoogid kinnitavad, et see muutus pole juhuslik. Viimaste aastate jooksul on naiste teadlikkus vaimsest tervisest ja emotsionaalsest heaolust märgatavalt kasvanud. Kui varem peeti suhteid sotsiaalse staatuse ja turvalisuse märgiks, siis tänapäeval on järjest rohkem neid, kes näevad suhtes olemist valikuna – mitte kohustusena.
Dr. Helena Laur, pereterapeut ja suhteuurija, selgitab: „Paljud naised on õppinud, et kompromiss ei tähenda eneseohverdamist. Kui suhe võtab rohkem kui annab, siis ei ole see tasakaalus. Üksindus võib olla kurb, aga halb suhe on palju valusam.“ Tema sõnul on eriti üle 30-aastaste naiste seas näha suurt väärtuste nihet: nad ei otsi enam „täiuslikku partnerit“, vaid rahulikku ja usaldusväärset energiat.
Uuring toob ka välja, et tänapäeva naised on valmis rohkem ootama, mitte kiirustama suhetesse. 64% küsitletutest ütles, et nad ei tunne enam survet abielluda, ja 71% märkis, et vallaline elu võimaldab neil keskenduda isiklikule kasvule, karjäärile ja enesearmastusele. Samas tõdeti, et see ei tähenda armastuse hülgamist – vastupidi. Paljud naised usuvad, et tõeline armastus tuleb siis, kui oled endaga rahus ja ei vaja suhet vaid selleks, et täita tühimikku.
Suhtevaldkonna ekspertide sõnul on see trend oluline märk ühiskondlikust küpsusest. Kui varasematel põlvkondadel oli vallalisus tihti häbimärgistatud, siis nüüd nähakse seda kui eneseteadlikku valikut. Naised ei karda enam olla üksi, sest nad on avastanud, et rahu, rõõm ja täidetud elu pole seotud partneri olemasoluga, vaid enda väärtustamisega.
Sõnum on lihtne, aga sügav: tänapäeva naine ei otsi enam meest, kes täidaks tema elu – ta otsib inimest, kes sobitub sellesse ilma teda tühjaks tõmbamata. Ja kui sellist inimest ei tule, siis ta teab, et üksindus ei ole karistus, vaid vabadus valida iseenda rahu.
See on uus romantika – mitte sõltuvus, vaid teadlik valik armastada iseennast piisavalt, et mitte leppida vähema kui tõelise austuse ja hingelise turvalisusega.
