Eesti elanike isiklik turvatunne ja tajutud Eesti turvalisus on mai teisel poolel tõusnud kõrgeimale tasemele alates Venemaa täieulatusliku sõja algust Ukraina vastu, näitab riigikantselei ja Turu-uuringute ASi koostöös valminud regulaarne avaliku arvamuse seire. Samuti uuriti seekord suhtumist sellistesse ühiskonna jaoks olulistesse teemadesse nagu muudatused maksudes, üleminek eestikeelsele õppele, abieluvõrdsus ja kaitseväe harjutusväljade laiendamine.
Üle-eestiline avaliku arvamuse seire oli läbi viidud 18.-22. mail ja selles osales 1256 vähemalt 15-aastast Eesti elanikku. Esmakordselt uuriti selle käigus toetust riigi plaanitavatele olulistele muudatustele, mis on ühiskonnas rohkesti poleemikat tekitanud. „Ootuspäraselt on eestlaste suhtumine eestikeelsele õppele üleminekusse valdavalt positiivne, samas kui muudest rahvustest elanikest suhtuvad sellesse positiivselt ligi pooled. Ka maksumuudatustesse, abieluvõrdsusesse ja kaitseväe harjutusväljade laiendamisse suhtuvad muudest rahvustest elanikud eestlastest negatiivsemalt, kuid omajagu kriitilisust esineb ka eestlaste seas,“ võttis teema kokku Turu-uuringute AS-i uuringujuht Vaike Vainu.
Elanikest 50% nõustub ja 46% ei nõustu, et maksumuudatused, mis lubavad suunata rohkem raha riigi pakutavatesse teenustesse, sealhulgas sotsiaalhoolekandesse ja riigikaitsesse, on vajalikud. Plaanitavaid muudatusi toetab 67% eestlastest ja 36% muudest rahvustest inimestest. Ootuspäraselt suhtuvad maksumuudatustesse leebemalt kõrgema sissetulekuga või majanduslikult hästi toime tulevad inimesed.
76% Eesti elanikkonnast jagab seisukohta, et eestikeelsele õppele üleminek pakub kõigile Eesti lastele, olenemata nende emakeelest, võrdset võimalust omandada kvaliteetne eestikeelne haridus, 22% selle väitega ei nõustu. Eestlastest jagab seda seisukohta valdav enamus, ehk 89%, muudest rahvustest inimestest aga 48% ja umbes sama palju, ehk 49%, on neid, kes pole ülaltoodud väitega nõus. Skeptikuid on rohkem 35-64-aastaste või kõrgharidusega inimeste seas, piirkondlikult aga Kirde-Eestis.
55% elanikest (eestlastest 62% ja muudest rahvustest 41%) arvab, et abieluvõrdsus tagab kõigile inimestele samad õigused ja kohustused, ilma et vähendaks kellegi teise õigusi, kuid 37% selle väitega ei nõustu. Positiivsemalt on abieluvõrdsuse osas meelestatud 15-34-aastased, kõrgharidusega, kõrgema sissetulekuga või lastega leibkondades elavad inimesed, samuti ka Põhja-Eesti elanikud (v.a pealinlased). Kriitilisemalt on meelestatud 50-74-aastased või madalama sissetulekuga inimesed, samuti Kirde-Eesti elanikud.
49% inimestest (eestlastest 62% ja muudest rahvustest 22%) nõustub, et teravnenud julgeolekuolukorras on Eesti kaitsevõime suurendamiseks oluline laiendada kaitseväe harjutusvälju, kuid 44% sellega nõus ei ole. Harjutusväljade laiendamist pooldavad keskmisest sagedamini 15-24-aastased ning 75-aastased ja eakamad respondendid ning kõrge sissetulekuga inimesed, selle vastu on keskmisest sagedamini 50-64-aastased, Kirde-Eestis elavad, töötud või madala sissetulekuga inimesed.
Turvatunne on tugev, kuid kindlustunne toimetuleku osas kõikuv
Eesti elanike isiklik turvatunne ja tajutud Eesti turvalisus tõusid maikuus kõrgeimale tasemele alates 2022. aasta veebruarist. Seda, et Eesti riik võib end praegusel ajal tunda turvaliselt, arvas märtsis 55% ja mais 61% elanikest. Kasvanud on ka inimeste isiklik turvatunne: märtsikuise küsitluse andmetel tundis end Eestis elades turvaliselt 68% elanikest ja maikuus kasvas see osakaal 75 protsendini.
Toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele on samuti taastunud 74% juures. Veebruaris-märtsis oli see oluliselt madalam (67-66%), mis võib olla seotud valimiseelse poleemikaga.
Majanduslikes raskustes inimeste arv püsib 26% tasemel (eestlastest 22% ja muudest rahvustest inimestest 34%), kuid taas on pisut kasvanud nende osakaal, kes tunnevad majanduslikku ebakindlust kuue kuu perspektiivis (märtsis 44% ja mais 48%).
Oluliste muutusteta püsivad üldine rahulolu oma eluga, stressitase, suhtumine vajadusesse aidata Ukrainat, toetus NATOsse kuulumisele ja põhilised meediatarbimise trendid.
Uuringuga saab lähemalt tutvuda Riigikantselei kodulehel: https://www.riigikantselei.ee/uuringud
