Värsked Euroopa Sotsiaaluuringu andmed näitasid, et viimastel aastatel on Eestis märkimisväärselt kasvanud üksikvanemate eluga rahulolu.
Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika kaasprofessor Mare Ainsaar rääkis, et lapsevanemate eluga rahulolu on Eestis järjepidevalt kasvanud. Nende rahulolu on seotud samas sellega, kui rahul ollakse eluga riigis laiemalt.
Rahvusvaheliselt peetakse rahulolust rääkides riskirühmaks üksikvanemaid. Varasemate uuringute põhjal on üksikvanemad enamasti eluga oluliselt vähem rahul kui lastega pered, kus on kaks vanemat.
Värsketest andmetest selgus aga, et Eestis ei ole üksikvanemate eluga rahulolu oluliselt halvem kui ilma lasteta inimestel. Seevastu näiteks Leedus oli üksikvanemate elu oluliselt kehvem kui lastetutel.
Kuigi üksikvanemaid peetakse riskirühmaks, siis uuringu järgi on Eestis nende eluolu kõvasti paranenud. “On riike, kus üksikvanem olla on väga palju kehvem. Eestis ei ole see ka kõige parem, aga siiski suhteliselt võrreldav teiste lastevanemate rühmadega,” sõnas Ainsaar.
Peamine põhjus, miks üksikvanemate eluga rahulolu on viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud, seisneb Ainsaare sõnul tõenäoliselt selles, et üksikvanemate toimetulek on paranenud.
“Riigi poliitikas me näeme, et on teatud muutusi: riik on aidanud üksi elavatel vanematel teist lapsevanemat rohkem kohale tuua, et ta ei oleks väga üksi. Iseenesest ei ole aga meil väga jõuliseid poliitikaid selles suunas olnud,” lausus ta.
Ainsaare sõnul tuleb arvestada seejuures sellega, et üksikvanemate seas on väga suured erinevused ja nad ei ole üks kindel rühm. “Küll aga mõjutab üksikvanemate eluga rahulolu väga palju usaldus. Ehk siis lapsevanematel, kellel on põhjust oma lähikondseid või pereliikmeid rohkem usaldada ja kellel on parem toimetulekuvõrgustik, läheb oluliselt paremini võrreldes nende vanematega, kes taolist usaldust ei tunne,” selgitas Ainsaar.
Esimesed lapsed teevad õnnelikuks, järgmised mitte nii väga
Uuringu andmed näitasid sedagi, et kui esimene ja teine laps suurendab vanemate eluga rahulolu, siis kolmanda ja järgmise lapse saamine ei lisa vanemate eluga rahulolule midagi juurde. Eriti puudutab see emasid.
Mare Ainsaar rääkis, et rohkemate laste puhul langeb naistele sageli suurem kodune koormus ja sestap on mehed eluga rohkem rahul. Riigiti on mõjud siiski erinevad ja lapsevanemate eluga rahulolu näib mõjutavat riigi perepoliitikat.
Analüüsid näitavad, et majanduslik toimetulek on kõigi lastega perede puhul väga oluline rahulolu näitaja. Siinkohal ei ole vahet, kas peres on üks laps, kaks last või rohkem. “Pered, kes tunnevad, et neil läheb majanduslikult hästi, on ka eluga rohkem rahul,” ütles Ainsaar.
Analüüsist tuli välja seegi, et õnneliku elu võti on kaaslase olemasolu. Ehk siis hea kaaslane võib muuta õnnelikumaks kui lapsed. “Seega on kahe partneriga leibkondade eluga rahulolu ootuspäraselt suurem, kuid mitte alati selle tõttu, et neil on lapsed, vaid partnerluse tõttu. Kui inimesel on hea elukaaslane, kellega koos rõõme ja muresid jagada, siis see on kõige olulisemaid eluga rahulolu ja õnne allikaid,” rääkis Ainsaar.
Laste ja noorte uuringud näitavad järjekindlalt, et kõige enam ollakse eluga rahul noorena. Pärast kooliaega rahulolu väheneb. See võib olla seotud murega töö ja toimetuleku pärast või suurema vastutusega elus.
Mare Ainsaar analüüsis lastega vanemate heaolu muutust Eestis aastatel 2004–2021 ning võrdles seda Soome ja Leedu peredega.
Err.ee
