Uus õppeaasta toob muudatusi koolikava toetuses. Puu- ja köögivilja, piima ning piimatoodete saajate vanuseline sihtrühm õppeasutustes muutub, suureneb piimatoodete valik ning toetusega eelistatakse pakkuda eelkõige kodumaiseid tooteid.

Koolikava toetus on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorralduse meede, millega toetatakse puu- ja köögivilja, piima ja piimatoodete pakkumist lastele. Toetusel on kolm peamist eesmärki: suurendada puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete tarbimist, aidata kaasa laste tervislike toitumisharjumuste kujunemisele ning tõsta laste teadlikkust põllumajandus- ja toidusektorist.

Uus koolikava toetuse periood algab 1. augustil ning võrreldes eelmise perioodiga on toetuses tehtud mitu muudatust.

Euroopa Liidu üldiste soovituste kohaselt on koolikava eelarve määramise aluseks 6–10-aastaste laste arv riigis. Kui liikmesriik peab oluliseks rakendada kava laiemale sihtrühmale, siis puuduvad vahendid peab leidma riik ise.

„Võtsime soovitused arvesse, kuid leidsime, et tervishoiu seisukohalt peaksid piima ja piimatooteid saama siiski kõik põhikooli lapsed ning me leiame võimaluse neile nende toodete pakkumiseks,“ ütles regionaalminister Madis Kallas.

Muudatuste kohaselt saavad uuest õppeaastast piima- ja piimatooteid koolieelsete lasteasutuste lapsed ja haridusasutuste 1.–9. klassi õpilased ning puu- ja köögivilju koolieelsete lasteasutuste lapsed ja haridusasutuste 1.–6. klassi õpilased.
Varem said koolikava toetuse kaudu puu- ja köögivilju lapsed kuni 5. klassini ning piima ja piimatooteid kõik lapsed ja noored kuni 12. klassi lõpuni.

„Kõigi koolikava toetusega pakutavate toodete hind on viimaste aastate jooksul tõusnud. Peame aga püsima riigieelarve piirides ja vältima toetusest tingitud puudujäägi tekkimist. Seetõttu oli vaja sihtgrupid üle vaadata, kuid nagu öeldud, neile lastele, kes neid toiduaineid kõige enam vajavad, peame me seda võimaldame. Siin järeleandmisi teha ei saa,“ kommenteeris meetmes tehtavaid muudatusi regionaalminister Madis Kallas.

Üle vaadati ka koolikava raames pakutavate toodete valik. Jätkuvalt on abikõlbulikud tooted, millele ei ole lisatud suhkrut, soola, rasva, magusaineid ega kunstlikke lõhna- ja maitsetugevdajaid. Puu- ja köögiviljade valikul eelistatakse Eestis kasvatatavaid köögivilju, puuvilju ja marju sõltuvalt hooajalisusest ja kättesaadavusest. Piima ja piimatoodete valikul eelistatakse Eestis toodetavaid lisanditeta tooteid.

Eelneva perioodiga võrreldes laiendatakse abikõlblike piimatoodete valikut, et suurendada piimatoodete tarbimise osakaalu ning pakkuda laiemat valikut neile, kes eelistavad joogipiimale teisi piimatooteid.

Uue elemendina soovitakse võtta koolikava toetuses varasemast enam arvesse keskkonnahoidu ning sellest tulenevalt soositakse lühikesi tarneahelaid. Toetuse taotlemisel on lubatud pakkuda neid tooteid, mille kasvatamis- või tootmiskoht asub haridusasutusest kuni 300 km kaugusel. See muudatus jõustub 1. augustist 2024.

„Oluline on, et koolilasteni jõuaks kohalikku päritolu tooted ning juba koolides aidataks kaasa toidu tootmise ja tarbimise kliimamõju vähendamisele,“ lisas Kallas.

Minister lisas, et põhjendatud juhtudel võib taotleja osta ka selliseid abikõlblikke tooteid, mille kasvatamis- või tootmiskoht asub haridusasutusest kaugemal kui 300 km. Näiteks juhul kui kohalike toodete valik on selles raadiuses ebapiisav või puudub sootuks.

Eestis hakati koolipiimatoetuse raames piima ja piimatoodete pakkumist rahaliselt toetama alates 2001. aastast ning Euroopa Liidu koolipiimakava rakendatakse alates 2004. aastast. Puu- ja köögivilja pakkumise toetus lisati turukorralduse meetmete hulka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika puu- ja köögivilja turukorralduse reformiga 2007. aastal ning seda on rakendatud alates 2009/10. õppeaastast.

Alates 2017/18. õppeaastast rakendatakse puu- ja köögivilja pakkumise toetuse ning koolipiimakava asemel ühist koolikava toetust.