Rahandusminister Mart Võrklaeva sõnul on kümme aastat jõus olnud avaliku teenistuse seaduse peamiseks probleemiks töötajate ja ametnike erinev kohtlemine. „Eesti on väike ja konkureerime siin erasektoriga tööjõu pärast, iga väärt inimest tuleb hoida. Me ei saa esitada teenistujatele erinevaid nõudeid ja pakkuda erinevat palka, sõltuvalt sellest, kas tegemist on ametniku või töötajaga,“ märkis minister.
„Kaks rolli hakkavad tänasel päeval hägustuma, mistõttu puudub vajadus seniseks rangeks eristamiseks ning riigis tervikuna on ootus ühtsemale töökultuurile ja töötaja õiguste läbipaistvusele. Sestap pakume välja võimalusi, kuidas kaht staatust teineteisele lähemale tuua,“ lisas Võrklaev.
Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Ülle Harak selgitas, et täna kehtivad avalikus teenistuses ametnikule mõnevõrra rangemad nõudeid kui töötajale, kellele kohalduvad üksnes tööturu üldised regulatsioonid. „Praktikas on see viinud olukorrani, kus avalikus teenistuses minnakse üha enam üle töölepingulistele töösuhetele. Samas esindavad nii ametnikud kui töötajad riiki ja peaksid alluma sarnastele väärtustele,“ märkis ta.
Millised ettepanekud seadusesse sisse kirjutatakse, selgub peale konsultatsiooniringi. „On kaks võimalust – kas viime sisse mõningad väljapakutud muudatused või teeme suurema reformi, mis jätaks avalikku teenistusse vaid üht tüüpi töösuhte,“ rääkis Harak.
Väljapakutud ettepanekutele oodatakse ametkondade tagasisidet kuu aja jooksul, kava kohaselt peaksid muudatused jõustuma 1. juulil 2024.
Mõned kaalumisel ettepanekud:
- Ühtlustada palgasüsteemi ja -arvestust, mille tulemusel muutub avaliku teenistuse palgakorraldus ühetaolisemaks ja läbipaistvamaks. Sarnaselt ametnike palkadele avalikustada ka töötajate palgaandmed.
- Kujundada ametnikueetika ümber avaliku teenistuse eetikaks – eetikanõuded hakkaksid kohalduma ka ametiasutuse töötajatele. Nii järgivad samu põhimõtteid kõik ametiasutustes töötavad inimesed.
- Kehtestada tippjuhtide maksimaalseks töösuhte pikkuseks kahekordne ametiaeg, et vältida asutuse poliitilist või majanduslikku mõjutamist.
- Muuta keskastmejuhtide (osakonnajuhatajate) teenistussuhe tähtajaliseks, soodustamaks liikumist ja vabastamaks ametikohti uute ideede ning vajadusel ka teistsuguste teadmiste või oskustega inimestele.
- Loobuda arengu- ja hindamisvestluste regulatsioonist – suureneb asutuste vabadus ise määratleda, kuidas töösooritust hinnata ning milliseid arengumeetmeid rakendada.
- Soodustada inimeste karjäärialast asutustesisest ja -vahelist liikumist.
Võrreldes ametnikega on töötajate osakaal avalikus teenistuses aasta-aastalt tõusnud. 2022. aastal lõpu seisuga töötas riigiasutustes kokku 22 410 teenistujat, neist 6986 ametnikku, 9057 eriteenistujast ametnikku, 5239 töölepingulist töötajat ja 1137 eriteenistuse töötajat.
Muudetav seadus kohaldub ka kohalikele omavalitsustele, kus 2022. aastal oli teenistuses kokku 5517 inimest: 2957 ametnikku ja 2560 töötajat.
Seaduse uuendamine peaks lõppeesmärgina suurendama võrdset kohtlemist ametnike ja töötajate vahel, muutuma töösuhted paindlikumaks, looma paremad võimalused omavaheliseks koostööks, soodustama tööjõu liikumist, tooma rohkem õigusselgust, vähendama asutusesisest bürokraatiat ning eelkõige tõhustama riigi ressursside otstarbekat ja läbipaistvat kasutamist.
Avalikku teenistust ja avaliku teenistuse seadust saab käsitleda kui üht tööriista, mille abil riigi strateegilisi eesmärke ellu viiakse. Eesti inimeste heaolu sõltub eelkõige sellest, kui kiiresti suudab riik uute tingimustega kohaneda ja kriisideks valmis olla.
