Briti ajalehe The Telegraph ajakirjanik James Kilner spekuleeris, et järgmiseks Vene riigipeaks võib saada tagaplaanile hoidev Sergei Kirijenko. Kirijenko on olnud Vladimir Putinile aastakümneid lähedane isik ning praegu töötab ta Vene presidendi administratsioonis.
60-aastane Sergei Kirijenko osales Putini anneksioonitseremoonial, mille raames Putin teatas nelja Ukraina oblasti annekteerimisest Venemaa koosseisu.
Venemaa anneksioonid on rahvusvaheliselt hukka mõistetud ning nii Ukraina kui ka lääneriigid peavad seda sammu õigustühiseks. Tseremoonial osales palju olulisi Vene poliitikuid ja ametiisikuid.
Vene-teemadega tegeleva konsultatsiooniettevõtte R.Politik juhi Tatjana Stanovaja väitel vastutas nelja Ukraina oblasti annekteerimise pseudoreferendumite eest just Kirijenko, vahendas The Telegraph.
Kilner rõhutab, et keegi ei saa olla kindel, milline on Putini tegelik ametijärglase leidmise plaan, kuid Putin usaldab Kirijenkot.
Kirijenko on aastakümneid olnud Putinile lähedane isik
Sergei Kirijenko ise toetas 90-ndatel Venemaal liberalismi, olles nüüdseks muundunud Putini autoritaarse režiimi toetajaks, rõhutas Kilner.
Kirijenkot peetakse tehnokraadiks ning Boris Jeltsin määras ta 1998. aastal 35-aastasena Venemaa peaministriks.
Soovituse määrata ametisse Kirijenko andis Jeltsinile Vene liberaal Boris Nemtsov, kes tapeti Kremli lähedasel sillal 2015. aastal.
Venemaad tabanud finantskriisi tõttu kaotas Kirijenko aga oma ameti neli kuud peale selle saamist.
Sergei Kirijenko suutis aga oma lühikese peaministriks oldud aja jooksul määrata Vene Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) juhiks Vladimir Putini ning mehed on sestsaadik olnud seotud.
Putin määras aastal 2000 Kirijenko olulise Volga föderaalse piirkonna presidendi eriesindajaks.
Volga piirkonnas asub mitu olulist Vene tuumarajatist. Peale seda oli Sergei Kirijenko 11 aastat Rosatomi juht. Rosatom tegeleb Venemaal kõikide tuumaküsimustega alates tuumaenergiast kuni tuumarelvadeni.
Stanovaja väitel kontrollib Kirijenko siiani mitteametlikult Vene tuumapoliitikat.
2016. aastal edutas Putin Kirijenko Vene presidendi administratsiooni asejuhiks.
Samuti andis Putin Kirijenkole ülesandeks tegeleda riigisisese poliitikaga, mille hulka kuulus Vene avaliku arvamuse kujundamine ning regioonidesse lähetatud kuberneride kontrollimine.
Nende meetmete kaasabil tagas Vladimir Putin valimisvõidu 2018. aasta presidendivalimistel.
2018. aasta valimistel oli teateid mitmetest valimiseeskirjade- ja normide rikkumistest ning neid ei peetud täiel määral vabadeks valimisteks.
Chatham House’i analüütiku professor Nikolai Petrovi hinnangul on Kirijenko tugevuseks ja nõrkuseks lojaalsus ja lähedus Putinile. Kirijenkol endal Petrovi väitel mingit võimubaasi pole.
Ukraina sõjaväeluure juht näeb samuti Kirijenkot võimaliku Putini ametijärglasena
Ukraina sõjaväeluure (GUR) juht Kõrõlo Budanov sõnas samuti hiljuti intervjuus Ukrainska Pravdale, et Kirijenko näeb end Vene praeguse presidendi Vladimir Putini ametijärglasena.
Budanovi hinnangul ei ole Venemaa endisel presidendil Dmitri Medvedevil šanssi taas presidendiks saada.
Samuti pidas Budanov ebatõenäoliseks praeguse Vene põllumajandusministri Dmitri Patruševi saamist presidendiks. Tema isa Nikolai Patrušev on samuti oluline Vene ametiisik.
Medvedevi ja Patruševi Vene presidendiks saamise üle on Ukraina meedias spekuleeritud.
Budanovi sõnul loodab Kirijenko saada Putini asemel presidendiks rahumeelse võimu üleandmise käigus.
Allikas. Err.ee
