Kalavarude seisundi parandamine on pikk, ent vajalik protsess, millega ei ole võimalik oodata. „Oleme koostöös kalandussektoriga leppinud kokku põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava eesmärgi, et 2030. aastaks peaks meie kalavarudest olema heas seisus 65%. Praegu on alla poole varudest heas seisus, nii et oleme eesmärgist kaugel. Peame olukorra parandamiseks juba täna pingutama ja sellesse kalapüügieeskirja muudatused ka panustavad,“ selgitas regionaalminister Madis Kallas.
Kalanduspoliitika osakonna nõunik Kaire Märtin lisas, et kalapüügieeskirja muudatustega astuti eelkõige oluline samm haugi ja ahvena kaitsel. „Haugi ja ahvena seisund meres on mitmes piirkonnas madalseisus; alammõõtude tõstmine parandab nende varude olukorda,“ rääkis ta. Oluline on ka harrastuspüügi püügipiiranguid täiendada. „Vimma ning säina päevalimiidid harrastuspüüdjatele on selleks, et korraga kalastataks mõistlik kogus isiklikuks päevaseks tarbimiseks,“ selgitas Märtin.
Uue kalapüügieeskirjaga ajakohastati kalapüügi keelualasid ja -aegu, muudeti kaaspüügi nõudeid, täiendati kastmõrra definitsiooni ning muudeti nakkevõrkudega seotud reegleid. Muutus ka Matsalu rahvuspargi kaitsekord, mis tingis ka muudatused kalapüügikorras.
