Kui seni on koolipiima jagunud õpilastele kuni keskkooli lõpuni, siis nüüd plaanib regionaal- ja põllumajandusministeerium raha kokku hoidmiseks alates sügisest tagada tasuta klaasi piima päevas ainult kuni kuuenda klassini.
Esialgu jätkus tasuta piimatooteid ainult algklassilastele, kuid 2004. aastal laienes programm kõigi kooliõpilasteni. Piima jagatakse ka lasteaialastele ja kutsekoolis keskeriharidust omandavatele noortele. Tasuta puu- ja köögiviljaga on riik pisut kokkuhoidlikum ehk lõunakõrvase õuna või porgandiga saavad arvestada lasteaialapsed ja kuni viienda klassi õpilased.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi palvel vaatasid Tartu Ülikooli teadlased viiele viimasele aastale tagasi ning soovitasid programmi veelgi laiendada nii, et ka puu- ja köögivilju jätkuks gümnaasiumi lõpuni.
Ministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Ahto Tilk ütles, et teadlaste soovitust kaaluti hoolega.
“Tegime arvutused, kalkulatsioonid,” selgitas Tilk, kelle sõnult toonuks pakutu kaasa märkimisväärse lisakulu. “Eks me tõstsime selle lauale, aga see näpp sinna ikka ei jõudnud, et sellele oleks alla kirjutatud. Ja täna pidimegi minema teist teed.”
Teisel teel näitab sihti regionaalminister Madis Kallase allkirjastatud eelnõu, millest selgub, et tasuta puu- ja köögivilja saajate ring siiski laieneb. Mitte küll 12., aga kuuenda klassini.
Aga koolipiima sihtrühma tõmmatakse ligi 80 000 õpilase võrra koomale ja edaspidi jagub ka tasuta piimatooteid lasteaialastele ning esimese kuni kuuenda klassi õpilastele.
Tilk selgitas, et programmi toetab Euroopa Liit ning Brüsselist tuleb raha selle järgi, kui palju on Eestis kuue- kuni kümneaastaseid lapsi.
“Eks see meie varasem laiem proportsioon muutus ka eelarvele koormavaks ja kuskilt tuli need muudatused ära teha,” sõnas Tilk.
Euroopa Liit on programmi toetanud keskmiselt 1,3 kuni 1,5 miljoni euroga õppeaastas. Riigi omaosalus on kõikunud 1,2 ja 1,7 miljoni euro vahel. Äsja lõppenud õppeaasta puhul võib summa suurem olla.
“Ei ole varem olnud sellist hüppelist hinnakasvu. Ja see on toonud kaasa sellesse õppeaastasse suure täiendava eelarvevajaduse. Me täna räägime ikka poole miljoni euro suurusest lisavajadusest. Valdavalt tulebki see piima poole pealt,” sõnas Tilk.
Ta märkis ka ära, et seoses Ukrainas käiva sõjaga on Eesti koolivõrgus umbes 8000 inimest rohkem. “Ja see tähendab, et ka tarbijaid on tulnud juurde,” ütles Tilk ning selgitas, et vaatamata inflatsioonile Euroopa Liidu osa toetusest ei kasva. Riigi osalus proovitakse samas umbes kolmandiku võrra kokku tõmmata.
“Eesti riigi panusest me kuidagi mööda ei lähe ja lihtsalt vähendame sellist suurenevat eelarvevajadust, mis seal kavas on tekkinud,” sõnas Tilk.
Tervise Arengu Instituudi toitumise ja liikumise osakonna vanemspetsialisti Hanna Alajõe sõnul on puu- ja köögiviljad ning piimatooted oluline osa igas vanuses kooliõpilaste toidulauast. Ta märkis, et mida vanemaks lapsed saavad, seda rohkem peavad nad sööma. “Mainitud toidugruppides suureneb energiavajaduse tõustes eelkõige just köögiviljade soovituslik kogus,” lisas Alajõe.
Ta viitas ka Eestis tehtud toitumisuuringutele, mille järgi ei tarbi kooliõpilased piisavalt puu- ja köögivilju. Nii näitas üks uuring, et 11- kuni 15-aastastest lastest vaid viiendik sööb puu- ja köögivilju iga päev. Teises uuringus tuli välja, et esimese ja neljanda klassi õpilaste seas söövad iga päev puuvilju pisut üle poole ning köögivilju ligi veerand õpilastest. “Seega on positiivne, et puu- ja köögivilju hakkab saama suurem hulk õpilasi,” märkis Alajõe.
Ta lisas, et kooliõpilaste keskmine piimatoodete tarbimine on lähedal soovituslikule tasemele. Samas leiti hiljutises uuringus, et viiendik lapsi ei tarbi piima või piimatooteid iga päev. “Piimatoodete tarbimine võib langeda alla soovitusliku taseme, kui koolides piima pakkumine väheneb,” täheldas Alajõe
Err.ee
