Möödunud nädalal leidis aset mitmeid võlakirjade oksjoneid, kus suurimat mahtu olid kaasamas USA suurpangad. Kõige näljasem oli JP Morgan, kes emiteeris neli erinevat võlakirja kogumahus 9 miljardit dollarit. Talle järgnesid Goldman Sachs ja Morgan Stanley 5 miljardiliste mahtudega. Peamiselt kaasati raha keskpika ja pika kestvusajaga võlakirjade abil kupongimääraga 5.6-5.8%. Kuigi Balti kontekstis oli tegu vägagi suurte emisioonidega, sest näiteks Eesti riigil on aktiivseid võlakirju vaid veidi alla 6 miljardi euro väärtuses, siis USA finantssektori mahtudega võrreldes oli tegu võrdlemisi pisikeste emisioonidega. Näiteks ainuüksi JP Morgan Chase´l on aktiivseid võlakirju pea 400 miljardi dollari eest.
Kallis aeg raha kaasamiseks
Kui veel aasta alguses oodati USA Föderaalreservilt kuut intresside langetust, siis hetkeseisuga on see taandunud vähem kui kahele langetusele. Arusaam, et kõrgemad intressitasemed jäävad meiega kauemaks kui oodati, on viinud üles ka võlakirjade tootlused. USA 10 aastase noteeringu tootlus on tõusnud möödunud aasta lõpu põhjast 3.8% tasemelt 4.6%-ni ning on oma viimase enam kui 16 aasta tipust vaid 35 baaspunkti kaugusel. Sarnast käekäiku on näidanud ka kahe aasta pikkune võlakiri, mis on oma põhjast tõusnud 80 baaspunkti 5% tasemele ning 16 aasta tagusest tipust lahutab seda vaid veidi enam kui 20 baaspunkti.
Erik Laur
SEB kapitaliturgude maakler
