Mul on tungiv palve, kulla inimesed – jätke ometi rahule need perearstid, ärge tüüdake neid oma tervisemuredega!
Vaadake ometi, kui raske neil on, kui palju neil on patsiente, muret ja vaeva. Kui vähe päikest ja rõõmu.
Neilgi on hobid, lemmikloomad, eraelu. Neil ei ole teie jaoks aega! Pealegi, kes meist tahaks alustada mingisuguselt ESMAtasandilt – olgem ikka ambitsioonikamad!
Tunnistage ausalt, millal te viimati oma perearsti üldse telefonitoru otsa saite. Ärge petke iseennast.
Kui teil on ikkagi nahaalne nohu, kõikehõlmav köha, arusaamatu alaseljavalu või pole te lihtsalt täna eriti “teie ise”, jookske EMOsse.
EMO on ka suurepärane koht retseptide pikendamiseks või toredate vestluste pidamiseks. Kui olete kukkunud või end vigastanud, siis tähelepanu: mida rohkem on traumast aega möödunud, seda kindlamalt seadke oma sammud just EMOsse.
Näiteks kui lõite kaks nädalat tagasi kapinurga vastu ära oma väikese varba ja täna see teil veel endiselt natuke kipitab, siis on rohkem kui küll põhjust EMO uksele koputada. Ja see röntgenpilt ikka ära teha. Eriti hea oleks, kui pöörduksite öisel ajal – näiteks kell 2.30 hommikul. Siis on EMO arstidel ja õdedel kõige vähem tööd ja kõige rohkem teie varba jaoks aega. Ka neli kuud kestnud seljavalu sobib hästi EMO jaoks.
Uskuge, ükski EMO valvearst ega õde ei soovi tööajal magada. Ennekuulmatu, et keegi võiks üldse saada palka magamise eest?!
Puugihammustus, urineerimishäired, jäsemete turse või korraks sõrme kuumale pliidile unustamine on selged EMO juhtumid. Kõige parem on sellistel puhkudel kõhklemata kiirabi kutsuda, teha väga haige nägu pähe ja paluda end EMOsse taksotada. Las see brigaad seal natuke toriseb. See kuulub nende palga sisse. Neil on tugevad närvid.
Ma ei taha öelda, et perearstid või eriarstid poleks vajalikud. On ikka. Perearstist oleks kindlasti abi siis, kui teil on näiteks pikaajalised tugevad kõhuvalud, pakitsus rinnus kiirgumisega õlga või südame kloppimine. Mehed ei nuta. Eesti mees ei käi arstide juures. Kannatage ära. Visiidile pääsete nädala pärast.
Muudel juhtudel aitab teid EMO. Kirjutage need kolm tähte musta või punase markeriga oma külmkapile: E, M ja O.
Muide perearstid, näiteks mõned Hiiumaa omad, on väga tublid. Nad ei hakka ise oma patsientidele antibiootikume välja kirjutama. Saadavad patsiendid selle tarvis hoopis EMOsse. Geniaalne ju!
Võibolla tuleb see teile uudisena aga “erakorralise meditsiini osakond” on see ainult meedikute kantseliitlikus terminoloogias. Inimlikuks võtmesõnaks on Emahool. Ehk siis Emalik Hool. Vaadake, ema võtab alati avasüli oma lapsukesed vastu, ükskõik mis mured neil on. EMO on alati avasüli, nagu Circle K, kust saab aastaringselt sh riiklikel pühadel, kabanossi.
Jah, kodanikud, olge ometi empaatilised! Ärge raisake teiste inimeste raha. Perearstile Tervisekassa poolt makstava patsiendi pearaha eest ei saa tassi cappucinotki osta. Uuringute fond on mikroskoopiline. Perearstikeskuse dividendide eest ei saa korralikku puhkusetuusikutki osta.
Riigikontroll on küll välja uurinud, et koguni 88% EMOdesse pöörduvatest patsientidest ei ole erakorralised. Aga ärge uskuge, nad ei tunne asja.
Ärge lakake EMOs käimast ja uuringuid nõudmast. Röntgenid ja kompuutertomograafid las huugagu. Kui kipub külaskäik ununema, pange kasvõi kalendrisse: käin kodu EMOs iga kuu.
Ei ole vaja põdeda, kaebusi ei peagi eriti olema. Pealegi, kuidas need EMOde abiarstid-tudengid siis muidu tööpraktikat saavad, kui te ei ilmu kohale.
Kui teid näiteks Ida-Tallinna Keskhaigla või Mustamäe haigla EMO ukse tagant kukele saadetakse, ärge heitke meelt. Sõitke Kärdlasse või Haapsallu (töötan ise ka praegu mõlemas EMOs). Tere tulemast. Kohvi ja küpsist me ei paku, kuid pai teeme ja silma sisse vaatame ikka. Toolid on meil ka pehmed. Ruumid kenad, moodsad. Ja maaõhk on ikka maaõhk.
Tulete, tegeleme teiega ja lahkudes ütleme: “Rõõmsa jällenägemiseni!”
Kohtumiseni EMOs!
NB! Käesolevat postitust tarbida suure annuse irooniaga. Kaebuste esinemisel või kõrvaltoimete tekkimisel pidada nõu arsti või apteekriga.
NB2! Autor tervitab selle kirjatükiga eranditult vaid neid perearste, kes teevad oma tööd innukalt ja armastusega, kellel on säilinud eneseiroonia ja enesekriitika.
Allikas: Toivo Tänavsuu
