Esialgsete andmete järgi hakkab elektri universaalteenust kasutama kolmandik eratarbijatest. Elektrimüüjate kinnitusel näitab see, et universaalteenuse hind on kallis.
Eestis on elektri kodutarbijaid kokku 640 000 ning Eesti Energialt, Alexelalt ja Elektrumilt sai pakkumise 230 000 inimest. Pakkumise said kliendid, kelle eelmise kuu hind oli universaalteenusega võrreldes kallim.
Eesti Energia kliendid said universaalteenusest loobuda kolmapäevani ning pakkumise lükkas tagasi veidi enam kui kümnendik neist ehk 25 000 tarbijat.
Loobujaid võib ka veidi juurde tulla, sest Alexela ja Elektrum annavad otsustamiseks veel paar päeva aega. Teiste elektrimüüjate turuosa on aga väike ning sellega on selge, et kaks kolmandikku tarbijatest jätkab vähemalt esialgu senise elektripaketiga.
Eesti Energia klientidest kaks kolmandikku omab praegu fikseeritud hinnaga lepingut, mis on uuest, 19,24 s/kWh maksvast universaalteenuse hinnast soodsam. Seetõttu sai universaalteenuse hinnapakkumise vaid kolmandik Eesti Energia klientidest, kelle seas on nii erakliente kui ka korteriühistuid.
“Nendest omakorda siis loobus tehtud universaalteenuse pakkumisest 21 400 klienti, mis on circa 15 protsenti,” rääkis Eesti Energia Eesti turu juht Dajana Tiitsaar.
Loobujaid oli nii börsi- kui ka fikseeritud hinnaga klientide hulgas. “Need, kes olid fikseeritud paketi kliendid ja loobusid, nende puhul oli peamiseks põhjuseks see, et nende tänane hind on suhteliselt ligilähedane sellele, mis on universaalpaketi hind. Börsiklientid ütlevad, et vastu minnes sügis-talvisele perioodile, ma ikkagi tunnen, et suudan täna oma tarbimist ise juhtida,” ütles Tiitsaar.
Alexela tegi universaalteenuse hinnapakkumise 80 protsendile oma klientidest. Neil on aega otsustada veel 15. oktoobrini.
“Tänaseks nendest on loobunud kuskil suurusjärk 2500 ehk alla 10 protsendi. Kuskil 80 protsenti on börsipakett. Ma arvan, et põhjus on just see, et inimesed kasutavad erinevaid energia optimeerimislahendusi, usk, et börsipaketiga on minu arved väiksemad,” rääkis Alexela juhatuse liige Tarmo Kärsna.
Kärsna hindab universaalteenust liiga kalliks ning leiab, et tarbimisharjumuste mõjutamiseks tulnuks see teha mitmetariifne, et tiputarbimist vähendada.
“See hind jäi ikkagi börsi keskmisele hinnale väga lähedale ning ma arvan, et ka sealt ongi põhjus, et inimesed tegid oma arvutused, mõtlesid, et kui ma ise natukene rohkem säästan, siis mu kulu on väiksem,” ütles Kärsna. “Praegune universaalteenus ei soodusta ühestki asendist seda, et inimesed tarbiksid vähem.”
Ettevõtlus- ja IT-minister Kristjan Järvan ei nõustu kriitikaga, et universaalteenuse hind on liiga kõrge.
“Esimene mõõdik on see, kui paljud üle tulid. See 90 protsenti räägib enda eest siinkohal. Ja teine mõõdik, millega tuleb võrrelda, ongi börsihind. Kui me vaatame septembri hinda, mis oli siin 230 eurot, ja nüüd vaatame universaalteenuse hinda /–/ tegelikult see hinnavõit on ikkagi vägagi märgatav,” ütles Järvan
“Universaalteenuse hind lähtub selgelt omahinnast, millega põlevkivijaamad toodavad. Eesmärk oligi see, et võrreldes selle börsihinnaga eelkõige pakkuda stabiilsust ja paremat hinda. Seda kindlasti me saavutasime,” rääkis Järvan.
Universaalteenusest võib loobuda igal ajal. Senise fikseeritud hinnaga kliendid saavad minna universaalteenuselt trahvivabalt tagasi ühe korra, ent senise börsihinnaga klientidele jääb võimalus universaalteenust trahvivabalt edasi-tagasi vahetada alatiseks.
Err.ee
