Vabariigi kultuurikomisjon viis koostöös riigikaitsekomisjoniga läbi süvanalüüsi, mille käigus tuvastati, et möödunud aastal võltsiti Eestis üle 500 naeratuse. Enamik süüdlasi on teo omaks võtnud ja läinud riigiga kokkuleppemenetlusele.
Komisjonide poolt läbiviidud süvaanalüüsist selgus ka, et eestlate poolt võltsitud naeratused on aasta-aastalt üha süvenev probleem.
Täna naeratad, homme reedad kodumaa
“Eks me algselt olime nende naeratuste arvu üle loomulikult rõõmsad,” kommenteeris üks anonüümseks jääda soovinud riigikaitsekomisjoni liige.
“Näiteks ülemöödunud aastal (2022, toim) registreeriti Eestis umbes 30 naeratust, millest ainult 29 osutusid võltsiks,” selgitas ametnik.
“Aga siis jõudis kaine eestlase selgus tagasi ning loomupärase paranoiaga teadsime, et siiraste naeratuste kasv lihtsalt ei saa Eestis kiirelt juhtuda.”
“Ja mida rohkem uurisime, seda enam tuvastasime ka võltsitud naeratusi. Enamasti väideti, et seda tehtigi näiteks võltsmeeldimise või omakasu eesmärgil, püüda sedasi näida sõbralikumad välismaalastele ehk nende moodi “keep smiling” kasutada,” jätkas süvaanalüüsis osalenud ametnik.
Anonüümseks jäänud ametniku sõnul on enamik süüdlasi oma teo omaks võtnud ja läinud riigiga kokkuleppemenetlusele.
“Muidugi nad mõistavad tehtud vigu ning näiteks teeninduses töötavad inimesed lubasid enam edaspidi mitte teha.”
“Loodame, et rohkem me taolist võltsnaeratuste kasvu statistikas ei näe, kuid tulevik paistab kahjuks üsna tume,” lisas anonüümsust palunud riigikaitsekomisjoni liige.
Vabariigi kultuurikomisjoni ja riigikaitsekomisjoni võltsnaeratuste analüüsiga käis tutvumas meie reporter Jüri Lenks.
allikas: lugejakiri.ee
