Praeguste ja endiste ametnike väitel kontrollitakse ja remonditakse pommivarjendeid üle kogu Venemaa pärast Kremli käsku uuendada riigi lagunevat nõukogudeaegset taristut.
Paljud Venemaa tuhandetest varjenditest, tugevdatud keldritest ja muudest turvalistest peidupaikadest on aastakümneid olnud laokil. Kuid Ukraina sõja venimisel näivad kohalikud võimud kulutavat sadu miljoneid rublasid, et neid taas kasutamiskõlblikuks muuta, vahendab Moscow Times.
Valitsus tegi kevadel otsuse pommivarjendite võrgu ülevaatamiseks,” ütles üks Venemaa ametnik, viidates infole sel teemal toimunud valitsuse istungitest.
„Käsu ulatuslikuks ülevaatuseks ja asjade kordategemiseks andsid eriolukordade ministeerium, kaitseministeerium ja [teised] tsiviilministeeriumid.”
Riigi pommivarjendite võrgustiku kapitaalremont toimub Kremli tuumamõõgaga ähvarduste ja igapäevaelu kasvava militariseerumise taustal, kuna Ukrainas toimuvad lahingud hiilivad Venemaa südamepiirkondade poole.
Eelkõige omistati Ukraina droonidele kolm rünnakut detsembris sadade kilomeetrite kaugusel Venemaa piiridest asuvatele õhuväebaasidele. Kooskõlas oma Venemaa-siseste rünnakute poliitikaga ei ole Kiiev kinnitanud, et ta osales nendes.
Kuigi Venemaa ametnikud ei ole avalikult teatanud riiklikust püüdlusest pommivarjendite uuendamiseks, on juba mitmeid kuid olnud kuulda kohalike võimude jõupingutustest riigi tsiviilkaitse võrgustiku ümberkorraldamiseks.
Moscow Times rääkis nelja praeguse ja endise Venemaa ametnikuga, kes kinnitasid esimest korda, et varjendite uuendamine toimub Moskva keskvalitsuse korraldusel.
Anonüümsust soovinud praeguse Venemaa ametniku sõnul algasid kontrollid ja remont pärast Ukrainasse sissetungi 2022. aasta veebruaris ja jätkuvad ka tänavu.
Kui Kreml andis oktoobris välja dekreedi, mis käskis mõnel Lääne-Venemaa piirkonnal valmistuda võimalikuks sõjaliseks konfliktiks kõrgendatud häiretasemel, siis avalikud andmed ja Moscow Timesi allikad viitavad sellele, et see protsess toimub erineval määral tegelikult üle kogu riigi.
Näiteks lõunapoolse Krasnodari oblasti kohalikud võimud kulutavad sel aastal pommivarjenditele väidetavalt üle 6 miljoni rubla (260 000 dollarit), samal ajal kui Nižni Novgorodis kulutatakse 50 miljonit rubla (712 000 dollarit) ja Rjazani linnas ligi miljon rubla (14 240 dollarit).
Volga jõe ääres asuva Kaasani võimud teatasid eelmisel kuul, et umbes 30 protsenti linna pommivarjenditest ei sobi inimeste majutamiseks. Selle asemel ütlesid ametnikud, et nad otsustavad, kas linna metroosüsteem võib olla pommivarjend.
Moskva käskkirja olemasolu pommivarjendite uuendamiseks kinnitas ajalehele Moscow Times ühe Venemaa Kaug-Ida piirkonna kõrgem ametnik, mis asub Ukraina rindejoonest enam kui 7000 kilomeetri kaugusel.
„Moskvast anti korraldus neid töid kõikjal teostada – ülevaatus ja remont,” ütles teema arutamiseks anonüümsust palunud ametnik.
Kremli probleem seisneb aga selles, et enamik riigi pommivarjenditest, mida peaksid ülal pidama kohalikud võimud, on Nõukogude Liidu lõpust saadik lagunenud või maha jäetud.
Näib, et kohalikud omavalitsused püüavad mõnda neist probleemidest kiiresti lahendada.
Pärast mobilisatsiooni näib [pommivarjendite uuendamine] vajalik meede ja riigi nimel mureavaldus tavaliste inimeste suhtes,” ütles ühingu International Crisis Group vanemanalüütik Oleg Ignatov.
Poliitanalüütik Abbas Galljamov ütles, et jõupingutusi pommivarjendite uuendamiseks ajendasid ka kohalikud ametnikud, kes soovivad oma ülemustele muljet avaldada.
Iga bürokraat püüab järgida päevakorda nii, nagu nad seda näevad,” ütles endine president Vladimir Putini kõnekirjutaja Galljamov ajalehele Moscow Times.
„See on viis kaitsta end suurte ülemuste võimalike väidete eest: „Miks te pole selleks valmis? Kas te ei näe, mis toimub?!””
Ametlikus hankeportaalis Zakupki.gov.ru ilmub sadu valitsuse hankeid, mis otsivad ettevõtteid pommivarjendi uuendamise lepingute sõlmimiseks üle kogu riigi.
Pakkumised hõlmavad ventilatsiooni remondi, hüdroisolatsiooni, uste vahetamise ning õhufiltri ja valgustuse paigalduse pakkumisi.
Ühes näites oli novembris kirjas 3,8 miljoni rubla (54 100 dollari) suurune hange Samaara piirkonna pommivarjendi hüdroisolatsioonitööde tegemiseks.
„Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist polnud neid [pommivarjendeid] kellelegi vaja. Kuid nüüd, seoses olukorraga rindel on Kreml andnud korralduse kõik korda ajada,” ütles ühe Lääne-Venemaa piirkonna ametnik ajalehele Moscow Times.
Üks üleriigiliste kontrollide põhjal tehtud järeldus on ilmselt olnud see, et riigil pole praeguse elanikkonna teenindamiseks piisavalt pommivarjendeid.
Põhjapoolse Petroskoi linna ametnikud ütlesid eelmisel kuul, et avalikes pommivarjendites on võimalik majutada vaid kaheksandik linna elanikest.
See puudujääk võib osaliselt olla tingitud sellest, et paljud nõukogude ajal ehitatud pommivarjendid on erakätesse müüdud või välja üüritud.
Petroskois pandi eelmise aasta lõpus 15 miljoni rubla (216 000 dollari) eest müüki renoveeritud külma sõja aegne roosade seinte ja vanaaegsete lühtritega varjend. Kohaliku meedia teatel rentisid võimud novembris Kaug-Ida sadamalinnas Vladivostokis pommivarjendeid.
Mõnel juhul on selliseid tehinguid peetud ebaseaduslikuks.
Uurali mägedes asuv Permi linnakohus algatas eelmisel suvel kriminaalasja ärimehe vastu, kes kasutas pommivarjendit laona ning ei varustanud seda õhukindlate uste, õhufiltrite ja veevarustusega, teatas kohalik meedia.
Üks ajalehega Moscow Times rääkinud endine ametnik seostas riigi äsja tekkinud huvi pommivarjendite vastu suurenenud hirmuga tuumasõja ees pärast Putini käsku panna Venemaa tuumajõud veebruari lõpus kõrgendatud valmisolekusse.
„[„kõrgendatud häire”] on vaid jäämäe tipp. Pommivarjendid ja muud tsiviilkaitse nõuded on jäämäe nähtamatu osa,” ütles pensionil olev ametnik, kes tõi näiteks teadmised selleteemalistest kohtumistest.
Samal ajal näib pommivarjendite uuendamine üle kogu riigi olevat vaid üks aspekt Venemaa ühiskonna kasvavast militariseerimisest alates Ukraina sõja algusest. See militariseerimine on ilmnenud ka sadade tuhandete meeste mobiliseerimises kaitseväeteenistusse ning õhutõrjesüsteemide paigaldamises Moskva kesklinna.
Mõnel juhul on kohalikud võimud üritanud pommivarjendi renoveerimist pisendada ilmselt paanika vältimiseks.
Ukraina rindejoonest sadade kilomeetrite kaugusel asuva Saraatovi oblasti ametnikud hakkasid detsembris ilustatult viitama pommivarjenditele kui „sügavatele öömajadele”.
Kuid ei varjata, et sel nädalal paigaldati sildid, mis juhatasid kohalikke pommivarjenditesse Uurali mägedes asuvas Nižni Tagili linnas.
„Elamine on muutumas hirmutavaks,” kirjutas kohalik kasutaja Oksana Balina sotsiaalvõrgustikus VKontakte arendust käsitleva postituse all.
allikas: eestinen.fi
