Kui räägitakse hingesugulasest, siis enamik inimesi mõtleb suurele, kõikehaaravale armastusele – sellele, mis paneb südame põksuma ja hinge helisema. Kuid tõeline hingesugulase side ei seisne ainult armastuses. Armastus on küll tugev tunne, kuid see võib olla ka muutlik, kirglik ja vahel isegi valus. See, mis hoiab kahte inimest tegelikult ühenduses, ei ole pelgalt tunded, vaid hingeline mõistmine ja vastastikune äratundmine – midagi, mis jääb püsima ka siis, kui kirg vaibub.
Hingesugulase sideme kõige olulisem osa on vaimne resonants – see sügav, sõnatu mõistmine, kus sa tunned, et teine inimene näeb sind sellisena, nagu sa tõesti oled. Mitte läbi ootuste ega ideaalide, vaid läbi tõeluse. Kui selline side tekib, muutub koosolemine loomulikuks ja pingevabaks. Sa ei pea end tõestama ega kohandama. Sa võid olla sina ise, koos oma tugevuste ja nõrkustega, ja tead, et sind ei lükata sellepärast eemale.
Armastus võib tulla ja minna lainetena, kuid see sisemine harmoonia – see vaikne teadmine, et olete omavahel seotud sügavamal tasandil – jääb. Hingesugulased ei ole koos seetõttu, et nad peavad, vaid sest nende hinged vajavad teineteist. Nad tunnevad ära teise inimese valu, rõõmu ja hirmud, ilma et sõnu oleks vaja. Nad oskavad vaikida koos, ja just selles vaikuses toimub kõige suurem kasv.
Tõeline hingesugulase side seisneb turvalisuses ja aususes. Armastus võib mõnikord olla kaootiline, täis kirge ja segadust, kuid hingesugulasega on olemas vaikne teadmine, et isegi tormide keskel on teil oma varjupaik. See on tunne, et te ei pea põgenema ega varjama. Kui on vaja rääkida, siis räägite. Kui on vaja vaikida, siis vaikus ei muutu kunagi ähvardavaks.
Sageli arvatakse, et hingesugulased ei tülitse ega tunne valu, kuid tegelikult on vastupidi – nad toovad teineteises välja kõik varjud, kõik haavad, et need saaksid paraneda. See on vaimse kasvu suhe, mitte pelgalt romantiline lugu. Kui suhe põhineb ainult armastuse tundel, võib see aja jooksul hajuda. Kui aga side põhineb vastastikusel mõistmisel, hinge harmoonial ja usaldusel, siis see jääb.
Seega on hingesugulase sideme puhul armastusest olulisem see, et sind mõistetakse ja et sa tunned end turvaliselt, olles päriselt sina ise. Armastus kasvab sellest pinnast välja – mitte vastupidi. See on side, mis ei vaja pidevaid kinnitusi, sest hingesugulased teavad, et isegi kui nad on kaugel, on nad alati üksteise südames. See on tõeline hingeside – vaikne, sügav ja ajatu.
