Jens Stoltenberg valib hoolikalt sõnu. NATO range Norra päritolu peasekretär on kuulus selle poolest, et suudab rangelt teemas püsida. Kui ta sel nädalal hoiatas, et „surve all” Lääne kaitsesektoril on „probleem”, oli tal tõsi taga.
Venemaa sõda Ukraina vastu on kestnud peaaegu aasta. Kümned tuhanded on hukkunud. Kieli Instituudi andmetel on lääneriikide valitsused Kiievit toetanud enam kui 110 miljardi dollari väärtuses, sealhulgas 38 miljardi dollari väärtuses relvastusega, vahendab Financial Times.
Kuid paljudes pealinnades annavad kindralid kaitseministritele teada, et alles on jäänud väga vähe. Laod ja isegi jäätmehoidlad on tühjad. Taani andis Ukrainale kõik oma Caesari haubitsad. Eesti on saatnud nii palju 155 mm suurtükke, et need on otsas.
Näiteks sel nädalal NATO peakorteris kohtunud ja nädalavahetusel Müncheni julgeolekukonverentsil kogunevate lääne kaitseministrite kõnelusi saadavad murelikud pilgud: kui kaua me suudame seda toetust üleval hoida ja millega?
Selle puuduse taustal ähvardab Venemaa kevadrünnak, mis Stoltenbergi sõnul on juba alanud. Eeldatakse, et sellega kaasneb äsja mobiliseeritud vägede massiline pealetung, Moskva poolt veel kasutamata õhujõud ja iga päev tulistatakse välja sama palju suurtükimürske kui Euroopa tootjad kuu aja jooksul teha jõuavad.
„See on murettekitav, mis ees ootab,” tunnistas Hollandi kaitseminister Kajsa Ollongren. Ta kirjeldas sel nädalal oma NATO kolleegide seas „kiireloomulisuse tunnet”. „[See on] kriitiline hetk selle tõttu, mida me kohapeal näeme ja mida me järgmise paari kuu jooksul ootame.”
„Muidugi, kui natuke ette mõelda, on tõenäoline stsenaarium, et see sõda kestab veel kaua,” lisas ta.
Euroopa esialgne reaktsioon Venemaa presidendi Vladimir Putini invasioonile oli umbusklikkus. Prognoositi, et Ukraina kukub mõne päevaga.
Kuid see asendus kiiresti ühtsuse ja toetusega, mis oli vastupidine varasemate ootustega. Armeed, kellel puudusid rahalised vahendid valitsustelt, kes olid pikka aega Euroopas sõja võimalust eitanud, asusid tühjendama oma varusid ja mõne nädala jooksul voolasid relvad üle Poola-Ukraina piiri itta (kui põgenikud voolasid teisele poole).
Kuid peaaegu 12 kuud kestnud kurnav sõda, kus Putini väed on võtnud sihikule nii tsiviilinfrastruktuuri kui ka sõjalised sihtmärgid, on avaldanud tohutut survet Euroopa halvasti ettevalmistatud kaitsesektorile.
Euroopa tehased suudavad vaevu toota piisavalt mürske, et rahuldada Ukraina nädala vajadus. Mõne laskemoona ooteajad on enam kui kahekordistunud.
Nende nõukogude relvastuse varud, mida Ukraina sõdurid kasutada oskavad on otsas. Lääne relvastuse, näiteks soomusmasinate saatmine on vastu võetud rõõmuhõisetega, kuid nädalate ja isegi kuude pikkune viivitus näitab, et armeed on hakanud aru saama, kui palju tööd see nõuab.
„Asjalood pole head ukrainlaste jaoks. Neil on kõigest puudu,” ütles uurimisasutuse Carnegie Euroopa vanemteadur Judy Dempsey,. „Ukraina vajab tõesti vahendeid [et vastu võidelda], kuid sellest ei saada aru.”
„[Eurooplased] jäävad ukrainlastest täielikult maha. Kuid sellest ei piisa,” ütles Dempsey. „Küsimus pole poliitilises tahtes Ukrainat toetada, vaid tegelikus võimes toimetada piisavalt ja piisavalt kiiresti.”
Enamiku ametnike sõnul on lahenduseks suured ja pikaajalised lepingud relvatootjatega, mis on algselt seotud sõjategevusega, kuid Euroopa valitsuste kohustustega jätkata ostmist isegi siis, kui Ukrainas saabub rahu. Sellised kõnelused hakkavad domineerima ka Münchenis.
Eesti kaitseminister tegi sel nädalal kolleegidele ettepaneku sõlmida doonorriikidel ühiselt 4 miljardi euro suurune leping 1 miljoni suurtükimürsu hankimiseks, et anda kaitse-ettevõtetele kindlustunne uutesse võimetesse investeerimiseks.
Seitse Euroopa riiki, sealhulgas Ühendkuningriik, Norra ja Taani teatasid kolmapäeval ühiselt rahastatavast 225 miljoni euro suurusest otselepingute paketist Ukraina ja lääne relvatootjate vahel tarneteks, sealhulgas suurtükiväe laskemoon ja tankivarud.
Omalt poolt andis NATO eelmise aasta lõpus kõikidele oma liikmetele korralduse teha kiire inventuur. Nüüd kasutab ta tulemusi üksikute valitsuste sihtimiseks ja kutsub neid üles sõlmima uusi tootmislepinguid.
„Me ei istu lihtsalt kõrval ega vaata, mis toimub,” ütles Stoltenberg sel nädalal, soovitades tehastel töötada vahetustega ja „isegi nädalavahetustel”.
Probleem on muidugi selles, et Venemaa sõjamajandus on tegutsenud vähemalt aasta. Euroopa on alles alustamas.
Eestinen.fi
