- aastal andis Eesti ajutise kaitse ligi 30 000 Ukraina sõjapõgenikule, kellest umbes 20 000 on tööealised (vanuses 20-64). Eesti keele õppimine ja argielu korda seadmine on aidanud kaasa sellele, et ligikaudu 60 protsenti tööealistest ukrainlastest on tänaseks leidnud töö.
Iryna Kuzomko lõpetas 2019. aastal magistriõpingud Kiievi riiklikus ehitus- ja arhitektuuriülikoolis. Ta saabus Eestisse 2022. aasta märtsis ja sõlmis töölepingu juba kuu aega hiljem.
“Ma töötan ehituse valdkonnas, spetsialiseerudes klaasfassaadidele, akendele ja ustele. Mul oli Ukrainas sarnane kogemus, mis aitas mul siin kiiresti tööd leida. See oli minu jaoks väga õnnelik juhus,” rääkis Kuzomko ERR-ile eesti keeles.
Alguses töötas Iryna inglise keeles, kuid alustas peagi ka eesti keele õppimist. Praegu osaleb ta B2-keeletaseme kursusel.
“Mul on kaks korda nädalas tund ja selleks, et õppida, teen kahel päeval nädalas koduseid ülesandeid, mis võtavad üks kuni kolm tundi päevas. Seega õpin põhimõtteliselt neli päeva nädalas,” selgitas Kuzomko.
Iryna tunnistas, et üksi Eestisse tulles oli tal lihtsam kohaneda. “Kui sul on lapsed või vanemad, kes on päris vanad, siis on palju raskem. Ei jää nii palju aega keele õppimiseks, eriti kui inimene töötas Ukrainas näiteks raamatupidaja või arstina,” selgitas ta.
Töötukassa tööandjate teenuste osakonna juhataja Katrin Liivamets ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööala asekantsler Ulla Saar märkisid, et ukrainlased on tänu oma argielu ja tulevikuplaanide paika saamisele üha aktiivsemalt tööturule sisenemas.
“Kus ma elan, kus mu lapsed saavad lasteaias või koolis käia?” selgitas Saar. “Kui plaanid on selgemaks saanud ja on otsustatud siia pikemaks ajaks jääda, siis on hakatud ka tööd otsima, et panustada oma pere heaolusse ja osaleda siin ühiskonnas.”
Ligikaudu 40 protsenti ukrainlastest teevad lihttöid, neist umbes veerand töötavad töötlevas tööstuses. Lihttööde tegemine on osalt seotud sellega, et Ukrainas saadud haridus ei vasta Eesti nõuetele, kuid korraldatakse ka täiendõpet.
Katrin Liivamets tõi näite meditsiinitöötajatest, kelle kvalifikatsioon ei olnud Eestis tööle asumiseks piisav. “Tartu tervishoiu kõrgkool pakkus neile aastast tasandusõppe programmi. Inimesed täiendasid aktiivselt oma teadmisi ja oskusi ning õppisid paralleelselt ka eesti keelt,” rääkis ta.
Ukrainlaste töötuse määr on samuti vähenenud. Praegu on töötuna arvel umbes 3100 ukrainlast, mis moodustab kuus ja pool protsenti kõigist Eesti töötutest.
