Eesti kaitseväe luurekeskuse ülema kolonel Ants Kiviselg sõnul on Ukraina kauglöögivõimekus viimastel nädalatel märgatavalt arenenud, ulatudes nüüd juba Eesti vahetusse lähedusse. Rünnakuid on tehtud Venemaa oluliste sadamate pihta nii Lauga-Jõesuus kui ka Primorskis, mis näitab Ukraina suutlikkuse selget kasvu.
Kuigi rünnakute aktiivsus piirkonnas on suurenenud, kinnitab Kiviselg, et Eesti õhuruumi ei kasutata sihilikult nende operatsioonide läbiviimiseks. Juhtumid, kus droonid on sattunud Eesti territooriumi lähedusse või õhuruumi, on enamasti seotud Venemaa enda õhutõrjetegevusega, mis muudab droonide lennutrajektoori ja võib need soovimatult Eesti suunas suunata.
Kiviselg rõhutas, et Eesti ei luba oma territooriumi kasutada rünnakute korraldamiseks Venemaa vastu ning Ukraina poolega on sel teemal ka suheldud. Ukrainlastele on soovitatud valida rünnakukoridorid selliselt, et need ei puudutaks Eesti õhuruumi, kuigi täielikku kontrolli selliste olukordade üle ei ole võimalik tagada. Tema sõnul on kõige kindlam viis selliste intsidentide vältimiseks Venemaa agressioonisõja lõppemine, mis kaotaks vajaduse rünnakute läbiviimiseks Eesti lähistel.
Ukraina rünnakud Venemaa naftataristu vastu on olnud märkimisväärselt mõjusad. Näiteks Lauga-Jõesuu sadamas said kahjustada mitmed naftakaid, mis vähendasid nafta väljavedu hinnanguliselt neljandiku võrra. Kuna Läänemere kaudu liigub iga päev Venemaa naftat sadade miljonite dollarite väärtuses, tähendab see Venemaale tuntavat, kuigi tõenäoliselt ajutist majanduslikku lööki.
Olulist rolli Ukraina edu taga mängib nende kiiresti arenev droonitööstus. Näiteks toodab üks ettevõte ööpäevas sadu droone, mis võimaldab kasutada keerukaid rünnakustrateegiaid. Sageli kombineeritakse peibutusdroone ja ründedroone, sundides Vene õhutõrjet ressursse kulutama enne tegelikke lööke.
Maismaarindel on droonidest saanud peamine relv, põhjustades hinnanguliselt kuni 80 protsenti mõlema poole kaotustest. Kuigi Venemaa püüab mitmes suunas initsiatiivi taastada, on nende edenemine aeglane ja kulukas, tuues kaasa suuri inimkaotusi.
Positiivse arenguna tõi Kiviselg esile Ukraina õhutõrje efektiivsuse, mis suutis märtsis hävitada kuni 90 protsenti riigi vastu suunatud õhuründevahenditest. Samuti on Venemaa vägede tegevust raskendanud sideprobleemid, sealhulgas Starlinki kasutamise piirangud.
Kuigi rindel suuri läbimurdeid viimase kahe aasta jooksul toimunud ei ole, on olukord dünaamiline. Ukrainlased suutsid hiljuti mõnes piirkonnas initsiatiivi haarata, kuid praeguseks on Venemaa taas aktiivsemaks muutumas, eriti põhjasuunal.
Kokkuvõttes näitab olukord, et sõda on jõudnud uude faasi, kus tehnoloogia – eriti droonid – mängib otsustavat rolli ning mille mõju ulatub üha lähemale ka Eestile.
Loe teisi uudiseid SIIT
