Türgi lõuna- ja Süüria põhjaosa tabas esmaspäeva varahommikul viimase pea saja aasta võimsaim maavärin, milles hukkus üle 3800 inimese, teatasid võimuesindajad. Uudist vahendavad AP-AFP-STT-BNS.
Türgis sai viimastel andmetel surma 2379 ja Süürias umbes 1300 inimest. Mõlemas riigis on tuhandeid vigastatuid.
Türgi asepresident Fuat Otkay kinnitas riiklikus telekanalis, et laastavas maavärinas sai surma 2379 ja vigastada 14 483 inimest. Otkay lisas, et hävinenud on 4748 hoonet ja rusude alt päästetud kokku 7840 inimest.
Maavärin tegi maatasa hooneid ja põhjustas maapinna võbelust, mida oli tunda kuni Gröönimaani.
Uudistekanal BBC News vahendas kohalikke allikaid, kelle sõnul võib ohvrite tegelik arv kasvada “märkimisväärselt”.
Maavärina magnituud oli 7,8 ja selle kese asus Türgi Gaziantepi linna lähedal. Maavärinale järgnes mitu tundi hiljem, juba otsingute ja päästeoperatsiooni ajal veidi nõrgem maavärin magnituudiga 7,5, kokku registreeriti üle 50 järeltõuke, millest võimsaima magnituud oli 6,6.
Rusude alla jäid sõjapõgenikud
Tõuge tegi maatasa terveid kvartaleid Türgi suurtes linnades rahutus piirkonnas, kus elab miljoneid sõjapõgenikke, kes on pärit nii Süüriast ja mujaltki konfliktipiirkondadest.
Päästjad kasutasid nii rasketehnikat kui käsitsi kaevamist, et eemaldada rususid ellujäänute otsimisel, keda nii mõnelgi juhul oli kuulda rusude alt abi hüüdmas.
“Kuna ma elan maavärinatsoonis, siis ma olen harjunud raputada saada,” ütles Melisa Salman, Türgi linnas Kahramanmaras elav 23-aastane reporter.
“Ent see oli esimene kord, kui me oleme kogenud midagi sarnast. Mõtlesime, et tegu on apokalüpsisega,” lisas Salman.
Süüria riikliku maavärinakeskuse juht Raed Ahmed ütles, et tegu on keskuse ajaloos registreeritud võimsaima maavärinaga.
Süüria valitsuse kontrolli all olevatel aladel ja mässuliste aladel sai riigimeedia ajakohastatud andmetel surma vähemalt 1300 inimest.
Maavärinas purunes tuhandeid hooneid alates Aleppo linnast Süüria põhjaosas kuni Diyarbakiri linnani Türgis, mis asub enam kui 330 kilomeetrit kirdes.
Maavärin leidis aset kell 04.17 kahe miljoni elanikuga Gaziantepi linna lähedal ja selle kolle oli 17,9 kilomeetri sügavusel, teatas USA geoloogiateenistus (USGS).
Lumi raskendab päästetöid
Päästetöid raskendas kohati tugev lumetorm, mis kattis suuri maanteid jää ja lumega. Ametnike sõnul on maavärin muutnud kasutuskõlbmatuks vähemalt kolm suuremat rahvusvahelist lennujaama, mis omakorda raskendab abi saatmist piirkonda.
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan kuulutas esmaspäeval välja seitsmepäevase riikliku leina, kui Türgis ja naaberriigis Süürias hukkus vähemalt 2600 inimest.
“Seitsmeks päevaks on väljakuulutatud üleriigiline lein. Meie lipp heisatakse poolde masti kuni päikeseloojanguni pühapäeval ehk 12. veebruaril 2023. aastal kõigis meie riiklikes asutustes ja välisriikide esindustes,” teatas Erdoğan sotsiaalmeedias.
Erdoğani jaoks võib olla tema kahe aastakümne võimuloleku aja kõige võimsam looduskatastroof proovikiviks ning oluliseks mõõdupuuks tema võimalustele saada tagasivalituks mais peetavatel presidendivalimistel.
Taani geoloogiainstituut märkis, et peamise maavärina järelvõnked jõudsid kaheksa minutit hiljem Gröönimaa idarannikuni.
Türgi Düzce provintsis leidis 1999. aastal aset maavärin magnituudiga 7,4, toona hukkus enam kui 17 000 inimest, sealhulgas umbes tuhat Istanbulis. Eksperdid on pikka aega hoiatanud, et võimas maavärin võib tekitada Istanbulile suurt hävingut, linnas elab umbes 16 miljonit inimest ning sealsete hoonete ehituskvaliteet ei ole vastav taolistele võimsatele maavärinatele.
Viimane magnituudiga 7,8 maavärin tabas Türgit 1939. aastal, kui riigi idaosas asuvas Erzincani provintsis hukkus üle 33 000 inimese.
